Karpkalakasvatus 2014 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Karpkalakasvatus
Priit  Päkk , DVM, PhD.
priit.pakk@emu.ee
EMÜ , kalakasvatuse  osakond
Kujundus  Marje  Aid / Priit Päkk
Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva 
suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid
2
3
Keskkonnatingimuste  suhtes vähenõudlik  karpkala  sobib hästi 
pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse 
jaoks on Eesti looduslikud  veed  soojalembesele karpkalale jahedad.
4
AASIA  
Amuuri   sasaan
Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 )
Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk 
keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime  esimene kiir 
konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus 
pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga.
5
Amuuri sasaan/ AMUR  WILD  CARP
Teada on migratsioon : kudemiseks, toitumiseks ja 
talvitumiseks. Talvitub  sügavamates veekogudes, ei toitu.
Paljuneb juunis ja juulis16 °С ( 18-20 °С). Koeb madalas 
vees, mari1,0-1,5 mm, kleepuv, valmimiseks 8-10 
ööpäeva.  Vastsed  toituvad planktonist. Suuremad toituvad 
suveperioodil hironomiididest, taimedest, molluskitest, 
lülijalgsetest. Poole aasta vanuselt 22 g / 11 cm; harva 
kasvavad üle 8 kg / 15 a. 
ХХ saj. Seitsmekümnendatel püüti 10 - 100 t ,1978 a püük 
keelati.
6
Eluviis looduses
Sobivamad  on seisva või  aeglase  vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, 
taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad.
Hoiavad  veepinna  lähedale.
Elavad ka kiirevoolulistes veekogudes ja mõõduka  soolsusega  (kuni 
5%0 ) rannikumeres. 
Soodsaim temperatuur 18-25 kraadi.
Noorjärgud toituvad planktonist, hiljem põhjaloomastik ja veetaimed. 
“Künnavad põhja”. Piiravad veetaimestiku kasvu. Teatud oludes 
söövad  vastseid  ja noorkalu. Looduslikul  toidul  võib võib juurdekasv 
olla 50 – 150 kg ha veepinna kohta. Noorjärkude vaenlased on teised 
kalad .
Suguküpsus saabub 4-5 aastaselt üle 2500 g raskustena. Eestis koeb 
mai lõpus juunu algul.
Eluiga 35-40 aastat.Vanim on elanud 47 aastaseks. Suurim eestist 
püütud karpkala kaalus 18,4 kg Lohja  järvest .
7
KARPKALA
Nõuded keskkonnale:
Temperatuur: 
taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks
optimaalne üle 200,
alla 150 toitumise aktiivsus madal.
Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik
saada järglasi indutseeritud kudemisega.
Hapnikuvajadus  - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik
kasvu jaoks.
Soolsus
talub meie rannikumere soolsust, esineb
Väinameres.
Vähetundlik stressi suhtes
kohastunud käsitlemisega
inimese poolt.
Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka
sogast, kõrge toitelisusega vett
8
9
10
Bioloogia , süstemaatika ja levik maailmas
Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks.
karpfen, sm. karppi, aga  tsehhi  k. kapr). on ulukkarpkala  e. sasaani 
kodustatud vorm.
Kodustati  Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi.
Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib  heteroos .
Kalatõud.
Peegelkarpkala pole liik ega  tõug  vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest
(alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud  fenotüüp .
“Koi” on  Jaapanis   aretatud  värviline dekoratiiv/ilukarpkala.
Karpkalu on  viidud  paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist
kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas,

Austraalias).
11
Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas
ja 
Kaug-Idas. Kodustamine toimus
sõltumatult 
Kesk-Euroopas ( Doonau
jõgikond) ja Hiinas
Karpkala alamliikide looduslik levila. 
a –
Cyprinus carpio carpio;
b –
Cyprinus carpio haematopterus; 
c –
Cyprinus carpio viridiviolaceus
12
Sasaan e.ulukkarpkala 
on tiigikarpkala 
looduslik eellane
Karpkala on maailma  
vanim kodustatud kala
Soomuskarp
Peegelkarp
13
KODUSTAMINE
Kodustamise, valiku ja aretustöö 
tulemusel on kasvatataval 
tiigikarpkalal
suurem suu,
pikenenud  sooltoru , parem 
sööda  omastamine  ja 
kasvukiirus, 
kehakuju  on muutunud 
kõrgemaks ja lamedamaks ning 
esinevad erineva soomuskatte 
tüübiga vormid ( soomus  ja 
peegelkarpkalad)
14
Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse 
toidukalana kasvatamiseks.
Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse 
karpkala vaid harrastuspüügi objektina.
Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse 
võõrliiki, mida tuleb hävitada. Karpkalu mürgitatakse ja maetakse 
maha, et tühjendada neist veekogud ja vabastada pind kohalikele 
liikidele.
15
Karpkalatoodang 2009.a (FAO andmetel)
Ukraina
Ülej. maad
1%
23%
Indoneesia
Vene Föder.
8%
2%
Hiina
76%
16
HIINA
17
18
Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv 
vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult.
Tähtsaimad  kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, 
keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena ( Chinese  
carps
) –  valgeamuur  (Grass carp), jämepea (Bighead 
carp
) ja  pakslaup  (Silver carp).
Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup
fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja  jämepea, zooplanktonit. 
Polükultuuris, ühes  tiigis  koos kasvades ei konkureeri nad 
omavahel toidu pärast ja annavad  kolm “saaki samalt
põllult”. Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus 
esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel 
röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse 
veelgi keerulisem polükultuuri kooslus.
19
20
21
22
23
24
25
Invasiivne  lendav pakslaup
26
EUROOPA
Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja 
pidasid  teda koos teiste kaladega kalatiikides. 
Tootlik  karpkalakasvatus tiikides sai aga alguse Kesk Euroopast, praeguse 
Tšehhimaa ja Lõuna-Saksamaa aladelt. Euroopa tiigikalakasvatuse
traditsioonid pärinevad keskajast, kui  religioon  nägi teatud aegadel ette 
paastumise.
Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tšehhimaa, Saksamaa, Ungari ja 
Prantsusmaa. 
Kesk-Euroopas, eriti Tšehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala.
Detailsemad reproduktsioonifosioloogia (endikrinoloogia) uuringud algasid 
1930 – indutseeritud ovulatsioon hüpofüüsi kasutamisel ( eksogeenne  
gonadotropiin).  Karbamiidi kasutamine marja töötlemiseks.
27
28
tuh. tonni
Karpkalatoodang 2007.a. (FAO andmetel)
20
18
16
14
12
10
8
6
4
2
0
aa
aa
Poola
ngari
Tsehhi
Israel
Jaapan
U
Leedu
Saksam
Valgevene
Bulgaaria
Läti
Prantsusm
Eesti toodang 2007.a. oli 28 tonni, 2008.a. 70 tonni
29
Karpkala toodang 1985-2009
tuh. tonni
 (FAO andmetel)
30
25
20
Tsehhoslov.
Poola
Tsehhi
15
Saksamaa
10
Ungari
5
Prantsusmaa
0
1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
30
EESTI
Intensiivsel karpkalakasvatusel on Eesti
looduslikes tingimustes raske olla 
konkurentsivõimeline.
Jaheda  kliima tõttu on karpkala kasvuks sobiv 
aastaaeg  lühike 
(15-25 kraadi mai-september) ja pika 
tootmistsükli  tõttu kujuneb karpkala hind 
võrreldes turul konkureerivate teiste sarnaste 
kalatoodetega (näiteks Peipsist püütud  latikas
liiga kõrgeks.
Alternatiivne võimalus oleks kasutada
elektrijaamade ja tehaste jääksoojust
(seadmete jahutusvett), et pikendada karpkala
kasvuperioodi ja intensiivistada tootmist.
31
EESTI KARPKALA
Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893.a. tänapäeva Lätist
(Kuramaalt) Kazdangast. Eesti looduslikes vetes on 
paljunemine  haruldane  (Lohja järves, Matsalus, Peipsis, 
Elistvere järves). Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid 
karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid 
palju on hobikalakasvatajaid.
32
EESTI
Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi 
oblastist  mitmel korral ropša karpkala – euroopa karpkala 
ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse 
sobivat  karpkalatõugu. Selle  tõu  kasulike omaduste (kiire 
kasv esimesel  eluaastal , kõrge elulisus ja talvekindlus) 
tõttu ristati siin ropša karpkalu kohalike tõugude 
karpkaladega. 
1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala
Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda 
kasvatatud  Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates 
ristandkombinatsioonides teiste vormidega.
33
EESTI
Eestis on suuremaid  karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, 
nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma 
lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. 
Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste 
aastane karpkalatoodang ligikaudu 70 tonni. 
Kogutoodang,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Karpkalakasvatus 2014 #1 Karpkalakasvatus 2014 #2 Karpkalakasvatus 2014 #3 Karpkalakasvatus 2014 #4 Karpkalakasvatus 2014 #5 Karpkalakasvatus 2014 #6 Karpkalakasvatus 2014 #7 Karpkalakasvatus 2014 #8 Karpkalakasvatus 2014 #9 Karpkalakasvatus 2014 #10 Karpkalakasvatus 2014 #11 Karpkalakasvatus 2014 #12 Karpkalakasvatus 2014 #13 Karpkalakasvatus 2014 #14 Karpkalakasvatus 2014 #15 Karpkalakasvatus 2014 #16 Karpkalakasvatus 2014 #17 Karpkalakasvatus 2014 #18 Karpkalakasvatus 2014 #19 Karpkalakasvatus 2014 #20 Karpkalakasvatus 2014 #21 Karpkalakasvatus 2014 #22 Karpkalakasvatus 2014 #23 Karpkalakasvatus 2014 #24 Karpkalakasvatus 2014 #25 Karpkalakasvatus 2014 #26 Karpkalakasvatus 2014 #27 Karpkalakasvatus 2014 #28 Karpkalakasvatus 2014 #29 Karpkalakasvatus 2014 #30 Karpkalakasvatus 2014 #31 Karpkalakasvatus 2014 #32 Karpkalakasvatus 2014 #33 Karpkalakasvatus 2014 #34 Karpkalakasvatus 2014 #35 Karpkalakasvatus 2014 #36 Karpkalakasvatus 2014 #37 Karpkalakasvatus 2014 #38 Karpkalakasvatus 2014 #39 Karpkalakasvatus 2014 #40 Karpkalakasvatus 2014 #41 Karpkalakasvatus 2014 #42 Karpkalakasvatus 2014 #43 Karpkalakasvatus 2014 #44 Karpkalakasvatus 2014 #45 Karpkalakasvatus 2014 #46 Karpkalakasvatus 2014 #47 Karpkalakasvatus 2014 #48 Karpkalakasvatus 2014 #49 Karpkalakasvatus 2014 #50 Karpkalakasvatus 2014 #51 Karpkalakasvatus 2014 #52 Karpkalakasvatus 2014 #53 Karpkalakasvatus 2014 #54 Karpkalakasvatus 2014 #55 Karpkalakasvatus 2014 #56 Karpkalakasvatus 2014 #57 Karpkalakasvatus 2014 #58 Karpkalakasvatus 2014 #59 Karpkalakasvatus 2014 #60 Karpkalakasvatus 2014 #61 Karpkalakasvatus 2014 #62 Karpkalakasvatus 2014 #63 Karpkalakasvatus 2014 #64 Karpkalakasvatus 2014 #65 Karpkalakasvatus 2014 #66 Karpkalakasvatus 2014 #67 Karpkalakasvatus 2014 #68 Karpkalakasvatus 2014 #69 Karpkalakasvatus 2014 #70 Karpkalakasvatus 2014 #71 Karpkalakasvatus 2014 #72 Karpkalakasvatus 2014 #73 Karpkalakasvatus 2014 #74 Karpkalakasvatus 2014 #75 Karpkalakasvatus 2014 #76 Karpkalakasvatus 2014 #77 Karpkalakasvatus 2014 #78 Karpkalakasvatus 2014 #79 Karpkalakasvatus 2014 #80 Karpkalakasvatus 2014 #81 Karpkalakasvatus 2014 #82 Karpkalakasvatus 2014 #83 Karpkalakasvatus 2014 #84 Karpkalakasvatus 2014 #85 Karpkalakasvatus 2014 #86 Karpkalakasvatus 2014 #87 Karpkalakasvatus 2014 #88 Karpkalakasvatus 2014 #89 Karpkalakasvatus 2014 #90 Karpkalakasvatus 2014 #91 Karpkalakasvatus 2014 #92 Karpkalakasvatus 2014 #93 Karpkalakasvatus 2014 #94 Karpkalakasvatus 2014 #95 Karpkalakasvatus 2014 #96 Karpkalakasvatus 2014 #97 Karpkalakasvatus 2014 #98 Karpkalakasvatus 2014 #99 Karpkalakasvatus 2014 #100 Karpkalakasvatus 2014 #101 Karpkalakasvatus 2014 #102 Karpkalakasvatus 2014 #103 Karpkalakasvatus 2014 #104 Karpkalakasvatus 2014 #105 Karpkalakasvatus 2014 #106 Karpkalakasvatus 2014 #107 Karpkalakasvatus 2014 #108 Karpkalakasvatus 2014 #109 Karpkalakasvatus 2014 #110 Karpkalakasvatus 2014 #111 Karpkalakasvatus 2014 #112 Karpkalakasvatus 2014 #113 Karpkalakasvatus 2014 #114 Karpkalakasvatus 2014 #115 Karpkalakasvatus 2014 #116 Karpkalakasvatus 2014 #117 Karpkalakasvatus 2014 #118 Karpkalakasvatus 2014 #119 Karpkalakasvatus 2014 #120 Karpkalakasvatus 2014 #121 Karpkalakasvatus 2014 #122 Karpkalakasvatus 2014 #123 Karpkalakasvatus 2014 #124 Karpkalakasvatus 2014 #125 Karpkalakasvatus 2014 #126 Karpkalakasvatus 2014 #127 Karpkalakasvatus 2014 #128 Karpkalakasvatus 2014 #129 Karpkalakasvatus 2014 #130 Karpkalakasvatus 2014 #131 Karpkalakasvatus 2014 #132 Karpkalakasvatus 2014 #133 Karpkalakasvatus 2014 #134 Karpkalakasvatus 2014 #135 Karpkalakasvatus 2014 #136 Karpkalakasvatus 2014 #137 Karpkalakasvatus 2014 #138 Karpkalakasvatus 2014 #139 Karpkalakasvatus 2014 #140 Karpkalakasvatus 2014 #141 Karpkalakasvatus 2014 #142 Karpkalakasvatus 2014 #143 Karpkalakasvatus 2014 #144 Karpkalakasvatus 2014 #145 Karpkalakasvatus 2014 #146 Karpkalakasvatus 2014 #147 Karpkalakasvatus 2014 #148 Karpkalakasvatus 2014 #149 Karpkalakasvatus 2014 #150 Karpkalakasvatus 2014 #151 Karpkalakasvatus 2014 #152 Karpkalakasvatus 2014 #153 Karpkalakasvatus 2014 #154 Karpkalakasvatus 2014 #155 Karpkalakasvatus 2014 #156 Karpkalakasvatus 2014 #157 Karpkalakasvatus 2014 #158 Karpkalakasvatus 2014 #159 Karpkalakasvatus 2014 #160 Karpkalakasvatus 2014 #161 Karpkalakasvatus 2014 #162 Karpkalakasvatus 2014 #163 Karpkalakasvatus 2014 #164 Karpkalakasvatus 2014 #165 Karpkalakasvatus 2014 #166 Karpkalakasvatus 2014 #167 Karpkalakasvatus 2014 #168 Karpkalakasvatus 2014 #169 Karpkalakasvatus 2014 #170 Karpkalakasvatus 2014 #171 Karpkalakasvatus 2014 #172
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 172 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kroonuaia Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Karpkalakasvatus
  • AASIA
  • Amuuri sasaan
  • Amuuri sasaan/
  • Eluviis looduses
  • Nõuded keskkonnale
  • Temperatuur
  • Hapnikuvajadus
  • Soolsus
  • Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas
  • Tiikides
  • Kalatõud
  • Peegelkarpkala pole liik ega tõug
  • Koi”
  • Karpkala
  • KODUSTAMINE
  • Ülej. maad
  • Vene Föder
  • Ukraina
  • Indoneesia
  • Hiina
  • HIINA
  • Valgeamuur
  • Invasiivne lendav pakslaup
  • EUROOPA
  • Karpkala toodang 1985-2009
  • FAO andmetel)
  • Poola
  • Tsehhi
  • Saksamaa
  • Prantsusmaa
  • Ungari
  • Tsehhoslov
  • EESTI
  • Intensiivsel karpkalakasvatusel on Eesti
  • Jaheda kliima tõttu on karpkala kasvuks sobiv
  • -25 kraadi mai-september
  • Alternatiivne võimalus oleks kasutada
  • seadmete jahutusvett), et pikendada karpkala
  • EESTI KARPKALA
  • Eestisse
  • Haaslava
  • Härjanurme
  • Ilmatsalu
  • Kuldre
  • Soomuskarpkala
  • Värvilised dekoratiivkarpkalad “koid”
  • Tabel
  • Karpkalakasvanduse ülesehitus
  • PIDAMINE
  • Ekstensiivne
  • Intensiivne
  • Karpkalakasvanduse veetarve
  • Tiigid täiesüsteemilises
  • Täiesüsteemilises
  • Noorkalatiigid
  • Kasvutiigid
  • Talvitustiigid
  • Veevarustus
  • Sõltumatu veevarustuse
  • Sõltuva veevarustuse puhul
  • Pumpamisel
  • Erinevate karpkalatiikide osatähtsus (% üldpindalast)
  • I järgu kasvutiigid
  • Kasvutiigid ja tootmistiigid
  • II järgu kasvutiigid
  • Karpkalatiigi tamm Ilmatsalus
  • Karpkala kasvutiik
  • Harvest
  • Tühi karpkalatiik sügisel Ilmatsalus
  • Sugukarpkalad tühjendatud tiigi väljavoolu ees
  • Karpkala talvitustiik kevadel pärast tühjendamist
  • Betoonbasseinid
  • Sumbad
  • Karpkalakasvatuse tsükkel
  • –180
  • Vanus
  • Töö etapp
  • Asustus
  • Ellujäämus
  • Toodang
  • Vastsed
  • Asustamine
  • Juuni
  • Väljapüük
  • Sept
  • vastsetest)
  • Talvitus
  • Okt.-apr
  • Asust
  • tonni/ha)
  • Remont
  • Suvine
  • Paljundamine
  • Karpkala sugukala
  • VÄLIMUS
  • Sugukalade valik
  • Valik vanuse järgi
  • Valik massi järgi
  • Looduslikud tingimused
  • kraadpäeva
  • PALJUNDAMINE
  • Sugukalade sumbad
  • KUDEMISMATID
  • Indutseeritud paljundamine
  • Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest
  • Hüpofüüsi suspensiooni
  • Marja ja niisa lüpsmine
  • Sugukalade väljapüük
  • Hormonaalne stimuleerimine
  • Hüpofüüsi ettevalmistamine
  • Süstitav kogus
  • Emaskala marja lüpsmine
  • Marja viljastamine
  • Kleepuvuse eemaldamine
  • Viljastumine vees
  • Marja küpsemine
  • Weissi pudelid, vertikaalsete
  • Weissi pudelid
  • VASTSETE
  • KOORUTAMINE
  • Karpkala vastsed
  • Areng
  • Karpkalavastsed on tõusnud ujuma
  • TRANSPORT
  • Pikaajaline
  • VASTSETE TRANSPORT
  • Asustustihedus
  • Söötmine
  • Karpkalade söödad
  • Söötmine ja kasv
  • Söödakoefitsient
  • Päevane söödakogus
  • –5% kala kehamassist
  • SÖÖTMINE
  • Karpkala toitainete vajadus
  • Söötmise tehnika
  • Söötmisreziim
  • KARPKALA
  • LOODUSLIK
  • Karpkalatiikide väetamine
  • Söötmiskohad
  • Söödast loobumise põhjused
  • Kalade kadu
  • Orienteeruv kadu
  • Kalaproduktiivsus
  • Kalatoodang
  • Massi-iive
  • Suhteline juurdekasv
  • -35000
  • Pidamis
  • Kalade arv, mass
  • Kalade arv, mass ja
  • Tiikide tühjendamine ja kalade väljapüük
  • Karpkala töötlemine
  • Kaubakarpkala on
  • Kaubakala
  • Tühjendatud tiigis muda peale jäänud
  • Karpkala talvitumine
  • Talvitamine tiikides
  • Talvitamine basseinides
  • Kalade talvine massikadu
  • Kevadine tiigi tühjendamine
  • Ilmatsalus
  • Vagula kalakasvandus oli 1990ndatel suurim Eestis
  • alates maha jäetud tühjalt seisnud tiik aastal 1998
  • VIKERFORELL
  • Kleepuv
  • Taimse valgu
  • Loomse valgu
  • Karpkala turustamine ja töötlemine
  • Tarbimisväärtuse peamised näitajad
  • Lihasaagis

Teemad

  • Priit Päkk, DVM, PhD
  • priit.pakk@emu.ee
  • EMÜ, kalakasvatuse osakond
  • Kujundus Marje Aid / Priit Päkk
  • Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846
  • Nõuded keskkonnale
  • Temperatuur
  • stressi
  • common carp
  • karpfen
  • kapr)
  • Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist
  • kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas
  • Austraalias)
  • Karpkalatoodang 2009.a (FAO andmetel)
  • Chinese
  • carps
  • Bighead
  • Silver carp
  • pakslaup
  • jämepea
  • Eesti toodang 2007.a. oli 28 tonni, 2008.a. 70 tonni
  • Karpkalatoodang 2007.a. (FAO andmetel)
  • tuh. tonni
  • FAO andmetel)
  • 25 kraadi mai-september
  • Peipsist püütud latikas
  • ropša karpkala
  • saksa peegelkarpkala
  • Eesti karpkalakasvandused 2009
  • Koi Ilmatsalu kalakasvanduses
  • Hobikasvatus
  • Tootmine
  • tiigikasvatus
  • täielikult kunstlikul toidul, kõrge
  • austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m
  • Praegu Eesti pole
  • Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel
  • 20 m3
  • 5–1 l/sek
  • 5–2 m
  • karpkalakasvanduses
  • 2 ha, 0,5 m
  • 25 ha
  • 2 m
  • 3 m
  • isevoolne
  • kolmesuvise kasvutsükli puhul
  • Sugu- ja asenduskalade tiigid on ehituselt tavalised kasvutiigid
  • Nende suuruse ja arvu määrab sugukarja suurus. Soovitav on
  • sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil
  • peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi
  • tiikides
  • 1–1 ha
  • 180
  • Karpkalakasvatuse tsükkel Eestis
  • intensiivne tiigikasvatus)
  • grupp
  • Asustus
  • tihedus
  • eelmisest
  • staadiumist
  • Kaal
  • kg/ha
  • tiikidesse
  • 50
  • tuh.tk/ha
  • vastsetest)
  • 30
  • 700
  • 350
  • Apr
  • 70
  • 80
  • 400
  • 700
  • 20
  • tonni/ha)
  • 95
  • 1500
  • 1000
  • Remont
  • kalad
  • pidamine
  • tiikides
  • 500
  • tk/ha
  • Sugu
  • 330
  • Kaost langeb 1. aastale 87 %, 2.-3. aastale 13 %, valdav osa kaost toimub suveperioodil
  • Fultoni tüsedusindeks
  • Sl kala standardpikkus
  • sentimeetrites
  • 12
  • eluaasta
  • kraadpäeva
  • soojushulka
  • Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see
  • nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja
  • sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist
  • marja
  • kleepuvuse eemaldamisega
  • vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust
  • ning marja töödeldakse pärast tanniiniga)
  • gonaadide massi ja
  • kala kehamassi suhe
  • MARJA VALAMINE HAUDEAPARAATI
  • l aparaati 2-2,5 l marja (500-600 g, 300-375 tuh.), vee läbivool 1,5-3,0 l/min
  • Marja arenguks optimaalne veetemp. 20-24
  • alampiir 10-12
  • ülempiir 26-28
  • SURNUD MARJA EEMALDAMINE SIFOONIGA
  • looduslik
  • hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta
  • 5% kala kehamassist
  • pseudomaoks
  • Söötmise tehnika
  • Artemiat
  • Söötmisreziim
  • KALAD
  • väljatulek
  • 80%
  • kadu
  • väljatulek
  • 25 tk
  • Hobitiigi - 0,1 ha -toodangud
  • Pidamis
  • reziim
  • kevadel asustamise
  • saak sügisel
  • karpkala toodete 1 kg hinnad
  • karpkalade kogumine
  • Kui puudub hoidla, tuleb püüda
  • karpkalad müügiks talvitustiigist
  • 5 meetri
  • mg/l
  • 000 – 350 000
  • 000 – 40 000
  • 000-15 000 kg
  • Tiigijääl mitte suusatada, uisutada
  • ja autoga sõita
  • 200
  • Haaslava ja Kuldre kalakasvanduse
  • peatiik
  • Härjanurme kalakasvanduse karpkalatiik
  • alates maha jäetud tühjalt seisnud tiik aastal 1998
  • Vagula kalakasvandus - 2002 taastatud tiik
  • Vagula kalakasvandus 2005 - tiigid kasvavad
  • taas täis. Praeguseks jälle tühjad ja maha jäetud
  • KARPKALA JA VIKERFORELLI kasvatamise tehnoloogia võrdlus
  • SO SOOJAVEELINE
  • opt. kasvutemp
  • üle 20o
  • talub hapnikuvaest toitaineterikast vett
  • PA PALJUNDAMINE
  • Kudemine üle
  • loote kiire areng
  • lühike inkubeerimisaeg (4 päeva)
  • Vajab hormonaalset stimulatsiooni marja
  • küpsemiseks
  • Suur viljakus, peen mari
  • 000
  • marjatera/emaskala kaalu kg
  • mari – enne haudeaparaati
  • paigutamist vajab töötlust kleepuvuse
  • eemaldamiseks
  • osa on söödas suur
  • söödetakse teraviljaga
  • Kasutab ka tiigi looduslikku söödabaasi
  • söödakoefitsient
  • Pidamine
  • Võimalik on nii ekstensiivne (loodusliku
  • ilmega tiigid) kui intensiivne kasvatus
  • basseinid, sumbad), Eestis praegu ainult
  • Töötlemine ja turustamine
  • Raskesti töödeldav, turustatakse roogitult
  • nishitoode
  • JA JAHEDAVEELINE
  • opt. kasvutemp
  • juures, hapnikunõudlik
  • Kudemine
  • juures - aeglane areng, pikk
  • inkubeerimisaeg (üle kuu aja)
  • Hõlpsasti lüpstav
  • Väike viljakus, suureteraline mari
  • marjatera/emaskala kaalu kg
  • Mari ei ole
  • kleepuv
  • vajadus suur (sööt kalajahust
  • ja õlist), vajalik punase pigmendi lisamine
  • söoda energiasisaldus kõrge
  • Söödetakse ainult kuivsöödaga, loodusest lisa
  • ei saa, söödakoefitsient ligikaudu 1
  • Ainult intensiivne kasvatus - basseinid
  • ja sumbad
  • Kergesti töödeldav, turustatakse
  • fileena, soola- ja suitsukalana, pakendatult
  • massitoode
  • Turustamine ja töötlemine
  • püütakse tiikidest välja sügisel
  • kasv alles kestab ja suvel
  • on kalal võõras maitse
  • karpkala
  • toodete
  • hinnad
  • töötlemine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
docx
Kalakasvatuse konspekt
11
doc
Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö
4
pdf
Kalakasvatuse vastused 2013
72
doc
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
4
docx
Kalakasvatuse vastused
144
pdf
KALADE PALJUNDAMINE
55
pdf
Vähk ja vähikasvatus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !