Karpkala ( Cyprinus carpio) (0)

Karpkala referaat

Referaat räägib karpkalade kasvatamisest, üldisest levikust ja karpkalade bioloogiast(sigimine, toitumine, välimus, tarbimisväärtus)

Karpakala referaat

Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus).

Karpkala esitlus

Karpkalakasvatus 2014

Kalakasvatuse konspekt

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all-female, triploidid

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks