Karolingide kunst (2)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Karolingide kunst

haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid vist ka Bütsantsist pärit meistrid. Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse

Kunstiajalugu

1

docx

Merovingide ja karolingide kunst

Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. 751. a. sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nim. uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni

Kunstiajalugu

2

docx

Merovingid, Karolingid

KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga ­ roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati

Kunstiajalugu

11

rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul

Kunstiajalugu

5

doc

Kunst Euroopas varakeskajal

Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid)

Kunstiajalugu

52

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

 Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid.  Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega.  Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero

Kunsti ajalugu

20

docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline. Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust. Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised. Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes, tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne

Kunstiajalugu

23

docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst ­ kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst ­ arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.

Kunst

Meedia

Kommentaarid (2)