Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Karla küla muistend (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Karla küla muistend #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Veriora muistend

Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluses kasutatud teiste sõja

Inimeseõpetus
thumbnail
1
docx

Tammemäe Järve muistend

Tammemäe Järv Ergo Nõmmik 8.a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud. Viljar oli hämmingus, ja ei teadnud mida teha.Ta ei lase oma kodu iial vallutada,mõtles ta,siis meenusid talle

Eesti keel
thumbnail
3
doc

Tõde ja õigus I osa

"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel

Kirjandus
thumbnail
7
doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega. Mari on alistuv ja kohusetruu naine, kes oma kunagist eksimust tahab heaks teha kannatuste

Eesti keel
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,,

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele"

Eesti keel
thumbnail
3
odt

Ekke Moor

Ekke Moori tee eneseleidmiseni Ekke Moor oli poissmees, kes kasvas üles mitte eriti rikkas talus. Tal oli ema, nimega Neenu Moor, keda Ekke pidevalt noris ja kiusas. Nende naabriks oli perekond Üüve, kes olid rikkad ning ei pidanud kunagi tundma millegist puudust. Kuna Ekke ei meeldinud eriti kellelegi oma külast, siis alatihti mõnitati teda ning lõõbiti ta kallal. Näiteks: ,,Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas, varjub mõne kivi taha ­ ja siis võid kuulda igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist." Kuna Ekke oskas hästi teha järgi lindude laulmist, siis ronis ta puude otsa ning ajas sellega ema segadusse, kui laulma hakkas. Kuid ega emagi olnud saamatu, vaid mängis puu all maganut ning sellega meelitas poisi ladvast alla. Kuid külas oli ka üks neiu, Eneken Üüve, kes meeldis Ekkele.

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Tõde ja Õigus V

ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud. 5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli selline kena neiu, kes oli linnas Indreku pere lapsehoidja

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun