KOKKUVÕTE
Karl Konstantin Ristikivi peetaks
Euroopa vaimse ühtsuse ettekuulutajaks, sest paljud tema teosed,
näiteks triloogiad ''Põlev linn'' ja ''Rõõmulaul'', põhinevad
usul ja õpetlikkusel ning tegelaste kaudu kirjeldab ta suuri ideid
nagu riigipööre ja revolutsioon . Tema kirjatööd on ainulaadsed ,
sest teisi selliseid Eestil ei ole. Need on säilinud tänu
põgenemisele, sest nii ei pidanud ta kirjutama korduvaid ja igavaid,
ilma tunneteta teoseid nagu Stalini ajal kombeks oli. Ka ei hävitatud
tema tööd kultuuri nullimise eesmärgil. Ristikivi romaanid on
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krisssp
Õppematerjali autor
lõpetamist poleemikas arvustajatega, et kõige iseloomustavam pole siin mitte ajalooline ainestik, vaid asjaolu, et tegemist on sotsiaalsete romaanidega. Tõeliselt ajaloolisteks on romaanid ( ,,Mahtra sõda, ,,Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid", ,, Prohvet Maltsvet) saanud palju hiljem, järelpõlvede jaoks. Tuntud ja teatud on eestlastele Vilde ja teiste juba mainitud eesti ajalooliste romaanide autorite kõrval veel Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Karl Ristikivi ning eriti just Jaan Kross. Samuti on veel ajaloolistel ainetel romaane kirjutanud August Mälk (,,Surnud majad"), Karl August Hindrey (,,Urmas ja Merike"),ning Enn Kippel (,,Meelis"). Enn Kippel sai oma ajalooliste romaanidega kohe eriti populaarseks. Mait Metsanurk aga sai 1935. aastal riigivanema auhinna ajaloolise teose ,,Ümera jõel ,, eest. Nii Kippeli ajaloolised romaanid kui ka Metsanurga ,,Ümera jõel" tekitasid tol hetkel ajalooliste romaanide tulva. Ajalooline romaan 1930
Luuleinnustus tuleb saksa keelest esimesed Underi luuletused on saksakeelsed. Otustavaks keelevalikus saab see, et ta läheb tööle Tallinnas ajalehe ,,Teataja" talitluses, mis aga oli tollaegne Eesti kultuuriline keskpunkt. Seal ta kohtub oluliste mõjutajatega E. Vilde. Vilde mõju on kirjanduslik, samuti ka Ants Laikmaa mõju mõlemad soovitavad tal kirjutada eesti keeles. Armulood Underil jätkuvad (ise ka kirglik armuja). Natuke ülepeakaela abiellub Karl Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale. Tallinnasse jõutakse tagasi I maailmasõja eel. Underi kodust kujuneb kultuurisalong, sealt kasvab välja Siuru rühmitus ja ka uued isiklikud sidemed. Hiljem abiellub Uner Artur Adsoniga. Under ja Adson on elanud nii Tallinnas kui ka Tartus, sõja lõpul lahkuvad aga Rootsi Stockholmi eeslinna. Underi majja, mis Tallinnas Nõmmel asus, kolis Tuglas, tänaseks asub seal Tuglase ja Underi kirjastuskeskus.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Zonglöörid (ka huglaarid, spiilmannid) rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad nad aga kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ning püüdlusi. ,,Rolandi laul" (umbes 1100) on prantslaste kuulsaim kangelaslaul, mis paistab silma oma kunstilise terviklikkusega. Teose eesmärk on ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kui kristliku rüütli võitlust araablaste kui paganate vastu. Teoses on palju poeetilisi liialdusi. Teose poeetiline meeleolu ning lummav pinge tuleneb sellest, et autor suudab oma tegelasi kujutada elulähedastena. Näiteks kangelane Roland ei ole veatu, kuid tema rüütliuhkus loob dramaatlise olukorra, valmistades ette kangelase mäterlikku surma. Tähelepanuväärne on ka see, et autor kujutab võitlusi nii prantslaste kui mauride (araablaste) vaatepunktist.
Viis avalikku romantikut: Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor ja Jaik + rida libarealiste (Mälk) 27. september 2010 Gailiti kõrval Aleksander Tassa (Pallase kunstikooli asutaja), oli seotud nii N-E kui Siuru rühmitusega. Ametlik liige oli Tarapitas. Novellikogu "Nõiasõrmus" 1919 uusromantikale üldiselt tunnuslik, domineerib lühiproosa. Karl Rumor (Ast) Gailit kõrval teine olulisem uusromantiline kirjanik ja mitut pidi oluline kuju Eesti kultuuriloos. Tema kodanikunimi on Karl Ast. Uusromantiliste tekstideni jõuab Rumor enne Esimest maailmasõda, kõrgtasemeni jõudmine tuleb iseseisvumisega. 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks romaan. Väga eripärane romaan Eesti kirjanduses kas või teemavaliku poolest aineks on äärmuslikud usuliikumised Brasiilias. Juhan Jaik Juhan Jaigi proosa on kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus ja lapsed. Jaik saab ainest sellest folkloorist ja ka jutustamisstiil on sellevõrra
9) Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt) Reed Morni “Andekas parasiit” algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid, nagu Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti indiviidi siseellu. Töölisklassi asemel oli fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsioon oli tegelastele lähedane. Tegelane oli vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine oli rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor “Sammud tulevikku”. Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud “Ellinor” ja “Sillatalad”, kus mõlemas peategelaseks noor naine ja nende kokkupuuted meestega. 1930ndatel areneb modernistlik psühholoohiline romaan. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Vallak ei ajanud taga erakordsust, vaid nägi maailma tavainimese seisukohast
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ovidius. 17Ndal sajandil ki
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk id
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid