Karl Ristikivi “Hingede öö” (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Hingede öö

Mis osas eirab romaan sinu kui lugeja ootusi? Romaan eiras mu ootusi enamiku teose vältel, sündmustik oli justkui seosetu. Kuid sellegi poolest arvan, et romaanil on sügav mõte. See lugu oli justkui pagulase unenägu, kus sündmused toimusid ebaselgelt ning osati puudus loogika. Kuid sellest hoolimata kirjeldas tekst mehe mõtteid ja ideid, mida ta oli paguluses oldud aastatega loonud. Sõnasta küsimused, mis lugedes tekkisid. Kuivõrd Ristikivi jutustamislaad arvestab lugejaga? Kas sellise keerulise ehitusega maja on tõesti olemas? Kas tegu oli inimeste või hingedega? Miks tundusid enamus tegelased mehele tuttavad? Kuidas toimus nii palju sündmusi nii lühikese ajaga? Kas mees oli äkki jäänud pimedal tänaval magama ja nägi und? Ristikivi mõttelaad on romaanis väga keeruline kuid samas põnevaks tegigi jutu selle eriline ülesehitus.

Kirjandus

2

docx

Karl Ristikivi õpimapp "Hingede öö"

“Hingede öö”, Karl Ristikivi (1953) Karl Ristikivi - ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin. Ta sündis 16. oktoobril 1912 ja suri 19. juulil 1977; oli eesti kirjanik. Osa tema loomingust Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sinine liblikas" (1936)

Kirjandusteose analüüs

30

pdf

SINUHE

RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD       1.raamat   "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja  muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku  sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 ­­­ Läbi aegade see nii on ja  ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral  silm lihtsalt kinni.  “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 ­­­ Kui olla  eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama.    "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest  tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 ­­­ Kui ei  suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.

Kunstiajalugu

12

docx

Nimetu

Helena näitas teed ning poiss viis teda sinna. Ta pani tüdruku voodisse ja tõmbas talle teki peale. Ise läks ta koju. 6. Sel õhtul oli Ethanil palju, mille üle mõelda. Tema klassijuhataja on hunt ja pinginaaber on tuhat nelisada aastat vana. Poiss ei saanud aru, miks see peab olema just tema. Ta pööras pead akna suunas, kuna oli kuulda, kuidas keegi kriipis aknaklaasi, kuid seal polnud kedagi. Akna taga polnud isegi puud, mis võiks tuulise öö puhul akent kriipida. Ja järsku kuulis poiss tuttavat häält, mis ütles:" See oli vist hiir või siis rott" Hääle omanik istus poisi voodi serval, see oli Ethani ema. "See pole ju võimalik, sa oled ..." poiss ei jõudnud enda lauset lõpetada, sest naine tegi seda tema eest:" ...surnud? Põhimõtteliselt on see nii, mu keha on surnud, aga mu hing on ikka veel elus, nii on see kõigil. Aga ärme raiska aega, kuna seda on mul vähe. Ma tulin siia sind hoiatama

Kategoriseerimata

3

doc

Coppelia

,,Coppelia" Leo Delibes Etendus toimus Rahvusooper Estonias 23.novembril, 2011 Dirigent ­ Risto Joost Peaosades : Swanilda, linnapea tütar ­ Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu ­ Sergei Upkin Doktor Coppelius, alkeemik ­ Vitali Nikolajev Nukk-Coppelia ­ Ksenia Bespalova Koreograaf-lavastaja ­ Ronald Hynd Koreograafi assistent ­ Marilyn Vella-Gatt Kunstnik ­ Roberta Guidi di Bagno Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust Eve Andre ­ Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal. Sergei Upkin ­ Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper Estonias 1999-2005 aastatel, vahe

Muusika

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus

8

doc

Diana Leesalu

Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise Arno­Teele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil

Kirjandus

0

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus

Kommentaarid (0)