Karl Marx „Kapital“ ptk 8 „Tööpäev“ (0)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär  Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231......................................

Ettevõtlus

5

doc

Marxi Kapitali "Tööpäev" minianalüüs

tööl, ei näegi oma perekonda õieti, sest kui üks tuleb töölt siis teine läheb ja vastupidi. Mõlema variandiga puutuvad Eestis enim kokku veokijuhid, samas ka paljud vabrikutöölised. Peamiseks erinevuseks kaasaegse eesti ühiskonna ja 1860ndate aastate Suurbritannia vahel võiks pidada tööliste kaitset. Kaasaegses Eestis on töölised tööandja eest suurel määra seadustega kaitstud ja tööandjad ei saa lihtsalt sundida oma alluvaid töötama rohkem, kui normaalne tööpäev ette näeb. Lisaks sellele on kehtestatud minimaalne töötasumäär, millest vähem ei tohi ettevõtjad oma alluvatele palka maksta. Peale selle on Eestis veel mitmeid organisatsioone, mis kaitsevad töötajate huve ja seisavad selle eest, et inimesed saaksid vastavalt tehtud tööle ka vastavat tasu.

Sotsioloogia

7

doc

Karl Marx ja marksism

Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.­1880

Filosoofia ajalugu

3

docx

Marksism

(TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes.Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse

Riigiõigus

11

doc

"Sissejuhatus sotsioloogiasse" loeng: töö, klassid, kihistumine

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10 Töö Ludiidid ­ masinpurustajad Inglismaal ­ John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 ­ 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju,

Sissejuhatus sotsioloogiasse

12

docx

Majandusmo�te ajalugu

mitmekesisem on toodete turustamine. Igaüks on huvitatud teiste heaolust ja ühe tootmisharu õitseng mõjub hästi ka teistele.  Välismaa kaupade sissevedu soodustab oma maa kaupade müümist. Igaüks huvitatud teise õitsengust, ühe õitseng, on ka teise õitseng  Tootmine on tööprotsess, milleks on vaja kolme faktorit: töö, kapital ja maa  Eelnevast tulenevalt tegi vahet 3 tululiigi vahel: töö loob palga, kapital protsendi ja maa rendi Mill:  Naiste õiguste eest seisja. ESIMENE!!!  Loob silla klassikalise ja neoklassikalise koolkonna vahel  Teosed poliitökonoomiast ja lisaks sellele utilitarismist  Selgitas majanduse filosoofilist tausta  Individuaalse vabaduse õiguse rõhutamine

Majandusajalugu

23

doc

Marksism ja postmarksism

Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

23

odt

Töösotsioloogia kordamisküsimused

keskklassist iseseisvust ja ambitsioonikust Sarnasus inimkapitaliteeoriaga ­ koolid muudavad Erinevus inimkapitaliteooriaga ­ koolide inimesi nii, et need muutuvad tööandjate jaoks erinevusest saavad kasu pigem tööandjad atraktiivsemaks. Kultuurilise kapitali teooria Kool ei pruugi suurendada kognitiivseid ja tehnilisi oskusi, mida tavaliselt seostatakse suurema tootlikusega Kes on enam koolis käinud, neil on kultuuriline kapital, mida tööandjad väärtustavad Seletab, kuidas tekib stratifikatsioon haridusasutuses Seletab erineva haridustasemega inimeste võimalusi elus Kriitika kultuurilise kapitali teooriale: Ei ole päris selge, kas koolid annavad õige kultuurilise kapitali või soodustavad neid, kellel on õige kultuuriline kapital kodust kaasa saadud Tööandja tõenäoliselt ei saa keskenduda ainult kultuurilisele kapitalile värvates kedagi kõrgeid

Organisatsioon ja juhtimine

Kommentaarid (0)