50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
leana89
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse.
-takjad- rikuvad lambavilla -Kroonohakad- rikuvad villa Mürgised, söömine tingib mürgituse või surma. Tavaliselt neid ei söö, võivad süüa kui ette niidetud ja varakevadel- kui ahmivad süüa rohelist. - Mürkputk- selleri lõhnaga, kahjustab kesknärvisüsteemi, kuivatusel mürgitus säilib. - Osjad- võivad põhjustada krampe, mürgisus kuivatusel väheneb - Tulikad- mürktulikas- põhjustavad limaskesta ja neeru põletiku, kuivatatult mõju kaob. - Varsakabi- kevadel niisketel aladel, kerge mürgitus, kõhulahtisus, - Surmaputk- kogu taim on mürgine, eriliselt mürgised seemned, halvatus, haiseb ebameeldivalt, - Koerputk- kasvab raiesmikul, - koerapööri rohi- mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob,
Võrsumise järgi jaotatakse kõrrelised: puhmikulisteks ja võsundilisteks. Puhmikulised omakorda jagunevad tiheda- ja hõredapuhmikulisteks. Tihedate hulka kuuuvad väheväärtuslikud nt luht-kastevars. Enamasti on kõrrelised tuultolmlejad. Kõrreliste vili on teris, tera on kaetud sõkaldega. Lämmastikväetiste kasutamine Väetamine peab olema selline, mis sobib antud rohumaatüübile ja tagab väetise kõrge efektiivsuse. Väetisel peab olema kõrge efektiivsus. Kõige tugevamat mõju rohumaadele avaldab lämmastik ja orgaanilised väetised. Liblikõieliste ülekaaluga rohumaadel on põhiliseks fosfor- ja kaaliumväetised(PK). Kõrreliste rohumaadel esmatähtsusega lämmastik. Sõltuvalt väetise liigi toimest võib väetised jagada igal aastal ja perioodiliselt kasutatavateks. Igal aastal kindlasti lämmastikväetised ja ka PK väetised. Perioodiliselt antakse orgaanilisi lubi- ja mikroväetisi. Mulla
20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade taimestikku ja muudab selle arengu sõltuvaks karilooma liigist ja isegi tõust. Puiskarjamaadel elab palju seeni ja putukaid, kes sõltuvad sõnnikust, mõnikord isegi liigispetsiifilisest sõnnikust. Selliste putukate arvukus on aga karjatamise vähenemise tõttu langenud. Ajalooliselt oli puiskarjamaa tõenäoliselt esimene inimtekkeline rohumaa tüüp. Tänapäeva
2) Rohumaaviljeluse areng ja perspektiivid Eestis mida loomad paremini söövad. Eesti geograafiline asend ja sellest tulenev ilmastik, nagu küllaldased sademed taimekasvuperioodil ja Rohukamara tüübi nimetuses kajastuvad liigid, mis on rohumaa koosluses ülekaalus. Rohukamar = mõõdukas temperatuur on soodsad mitmeaastaste heintaimede kasvuks. Erinevalt teistest kultuuridest on rohumaa kooslus. Rohukamar hõlmab maapealse ja maaaluse osa. rohumaadelt võimalik ühe aasta jooksul saada karjatamise või niitmise teel mitu saaki ja see on olnud Rohukamarate kestvus: a) lühiajaline 1-3 aastat stabiilne. Piirkonnas, kus sademete hulk ületab aurumise ning vihmavabu päevi ja perioode on vähe, nii b)keskmine 6-8 aastat
tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias
heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Kasvukoht (laiemas kontekstis ka elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Rohumaade kasvukohatüübid 1.Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood . Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid