Karjäärinõustamine ja -koordineerimine EKSAM (3)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Psüholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui pikk missugustest etappidest koosneb?
Kuidas valmistuda tööintervjuuks?
Mis on taustaintervjuu?
Kes ja kellega selle läbi viib?
Kes saavad tasuta karjäärinõustamist?
Missugust infot pakuvad EURES-e nõustajad?
Mis on outplacement?
Mida peaks enda kohta karjääri planeerimisel teadma?

Lõik failist

Kordamisküsimused
Karjääri planeerimine ja koordineerimine 2012

Mõisted:
karjäär – elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas
karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel
karjääriteenused – nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine )
karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud
karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonise välja juhtimisega
karjäärinõustaja – vastava väljaõppe ja kogemustega nõustaja, kes aitab inimestel teha karjäärialaseid otsuseid ja neid ellu viia ning karjääri planeerida

Karjääri teooriate paradigmad :
matching’u paradigma – eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus
humanistlik ehk arenguparadigma – seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse- eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus
konstruktivistlik paradigma – 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy)

Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. Eeldused uue paradigma tekkimiseks: linnastumine , peresidemete nõrgenemine, majanduse globaliseerumine, tehnoloogia areng (eelkõige infotehnoloogia ), kommunikatsioonikanalite areng, soorollide ja töösuhete muutumine.

Sotsiodünaamiline karjäärinõustamine ja Vance Peavy – inimene tegutseb sotsiaalses keskkonnas, mitte üksi. Inimene annab tegevusele subjektiivse tähenduse ( meaning making ).

John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega ) – praktiline/ realistlik – praktilise loomuga tegevused, masinate v tööriistade kasutamine. Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik , puusepp, sportlased , insener, modellid . Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne – praktilise tüübi vastand , sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud , bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik – teiste veenmise , juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid. Konventsionaalne – ausad, täpsed ja korralikud. Märksõnadeks on korrastamine ja traditsioonide hoidmine. Meeldib töö numbritega, selged eesmärgid ja tulemused. Nt ametnikud, spetsialisetid, pangatöötajad, sekretärid. Meeldib rutiin, korra loomine. Inimesed on hästi juhitavad. Artistliku vastand.

J. Hollandi Self Directed Search – enamikku inimestest saab kategoriseerida ühte kuuest tüübist (praktiline, intellektuaalne, sotsiaalne, artistlik, konventsionaalne, ettevõtlik). Inimesed otsivad keskkondi, mis võimaldavad neil rakendada oma oskusi ja võimeid, väljendada oma hoiakuid ja väärtusi ning täita sobivaid rolle.

D. Superi life- span ’i tsüklid (5) – rollide valiku ja kohanemise protsess elu etappides. 1) kasv 4-13a 2) uurimine 14-24a 3) väljaselgitamine 25-44a 4)säilitamine 45-64a 5) eraldumine 65+

Peamised karjääriotsuste tegemise liigid ( Ruppert &Ertelt) – 1) otsustamise vajaduse tunnetamine 2) karjäärialternatiivide otsimine ja hindamine vastu kriteeriume 3) reastamine 4) otsuse tegemine 5) ootuste ja tulemuste võrdlemine ja hindamine

Karjääri planeerimise stiilid (4) – oportunistlik – passiivne, inimnene ootab võimalusi/pakkumisi, kui võimalus tuleb, teeb kiire ja pealiskaudse analüüsi. Positiivne: inimene oskab kiiresti analüüsida. Negatiivne: kui pakkumisi pole piisavalt, ei pruugi ta edasi liikuda , jääb lõksu oma passiivsusesse. Elumuutustest lähtuv - inimene pole ise valimud seda stiili, elu on kuidagi andnud selle talle. Selle stiiliga käivad üldiselt kaasas negatiivsed emotsioonid , sest olukord on elu poolt peale sunnitud. Inimene saab aru, aga ikkagi on negatiivselt meelestatud. Need inimesed suudavad teha kompromisse, teevad endaga kokkuleppe, et uus olukord on ajutine, nt välismaale kolimine elukaaslase pärast. Inimene mõtlen, et 3-4 a pärast on tal uus otsustamise aeg, sest siis lõpeb elukaaslasel tööleping. Eneseanalüüsist lähtuv – ennast hästi detailideni läbi mõtlev inimene. Tööl olles pidevalt mõõdab, kas ta on rahul jne. Kui tal on tööpakkumine, analüüsib hästi põhjalikult. Positiivne: hästi põhjalik analüüsija. Negatiivne: inimene pole kunagi rahul, sest ta kogu aeg analüüsib, inimene on aeglane otsustaja , raske on teha muutusi. Uuriv – analüüsitakse põhjalikult mitte niiväga ennast, vaid tööturu võimalusi. Kogu aeg uurivad teisi pakkumisi. Positiivne: kui praegune töö ei sobi, siis neil on edumaa tööturu tundmisega. Negatiivne: pidev stress, aeglased otsustajad, sageli ütlevad tööst lahti, sest pole ennast piisavalt analüüsinud.

Peter Planti töötajate tüübid (3) – 1) karjääriinimene – tööle v valdkonnale pühendunud, teeb tööd nii, et kella ei vaata, võtab lisaülesandeid. Teda märgatakse organisatsioonid . Teda ähvardab läbipõlemine ja töönarkomaania. 2) töövõtja – inimene peab vajalikuks jagada energiat töö ja vaba aja vahel. Tal peab aega jääma muude tegevuste jaoks, jagab energiat. Konflikt tekib, kui organisatsiooni on nii töövõtjad kui karjäärinimesed – nad ei mõista teineteist. 3) ettevõtja – pole valdkonnatruu, ta on algataja , aga raske on ühte asja lõpuni teha. Hea algataja, energiline . Vaimustub eri asjadest, ei ole pidev -> ei saa eksperdi staatust.

Personaliotsinguprotsess. Kui pikk, missugustest etappidest koosneb? – kestab umbes 6 nädalat. Etapid: lähteülesanne, otsingustrateegia väljatöötamine, algvalimi koostamine, esmane selekteerimine ehk CV-de analüüs, hindamised, intervjuu , taustauuring, finaalkohtumine, otsuse langetamine, töölepingu sõlmimine, sisseelamisprotsess.

Kuidas valmistuda tööintervjuuks? – tea oma CVd peast , ole valmis vastama lisaküsimustele, mis puudutavad CVd. Uuri töökoha ja organisatsiooni kohta, kuhu kandideerid. Ole valmis rääkima oma kogemustest, saavutustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Räägi oma motivatsioonist ausalt ja arusaadavalt.

Hästi koostatud ja vormistatud CV tunnused – värske, informatiivne, paraja pikkusega, korrektne .

Mis on taustaintervjuu ? Kes ja kellega selle läbi viib? – taustaintervjuu viib läbi inimese eelmise töökoha juht (soovitaja) ja potentsiaalne uus juht (tööandja).

Karjääriteenused Eestis. Kes saavad tasuta karjäärinõustamist? – õpilased (noored

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Karjäärinõustamine ja -koordineerimine EKSAM #1

Karjäärinõustamine ja -koordineerimine EKSAM #2

Karjäärinõustamine ja -koordineerimine EKSAM #3

Karjäärinõustamine ja -koordineerimine EKSAM #4

Karjäärinõustamine ja -koordineerimine EKSAM #5

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

219 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piapia Õppematerjali autor

1. Mõisted: karjäär, karjääri planeerimine, karjääriteenused, karjääriõpetus, karjääri juhtimine, karjäärinõustaja.
2. Karjääri teooriate paradigmad – matching’u paradigma, humanistlik ehk arenguparadigma, konstruktivistlik paradigma. Iseloomulikud jooned, mille poolest erinevad, kasutatavad meetodid.
3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele.
4. Sotsiodünaamiline karjäärinõustamine ja Vance Peavy.
5. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega).
6. J. Hollandi Self Directed Search. Selle kasutamine tänapäeval – kriitika ja võimalused.
7. D. Superi life-span’i tsüklid (5).
8. Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert&Ertelt).
9. Karjääri planeerimise stiilid (4).
10. Peter Planti töötajate tüübid (3).
11. Mille poolest erineb 20ndates, 30ndates ja 40ndates inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad?
12. Personaliotsinguprotsess. Kui pikk, missugustest etappidest koosneb?
13. Kuidas valmistuda tööintervjuuks?
14. Hästi koostatud ja vormistatud CV tunnused.
15. Mis on taustaintervjuu? Kes ja kellega selle läbi viib?
16. Karjääriteenused Eestis. Kes saavad tasuta karjäärinõustamist?
17. Tööturuteenused Eestis. Töötute karjäärinõustamine – missugused on töötutele pakutavad põhiteenused?
18. Missugust infot pakuvad EURES-e nõustajad?
19. Mis on outplacement?
20. Töö kaotanu emotsionaalsed reaktsioonid.
21. Karjäärinõustamine ja karjääriõpetus üldhariduskoolis. Kuidas nimetatakse vastavat õppekava läbivat teemat?
22. Karjääriteemadega tegelemine vanuseastmeti (Ginzberg).
23. Enda tundmine – mida peaks enda kohta karjääri planeerimisel teadma?
24. Võimaluste kaardistamine – kuidas?
25. Karjäärivaliku tegemine alternatiivide hindamise meetodi abil. Etapid, protsess ja tulemus.

karjäärinõustamine karjäärikoordineerimine tallinna ülikool karjääriplaneerimine karjäär karjääri paradigma protsess juht töötaja intervjuu protsess

Sarnased õppematerjalid

doc

Karjääriplaneerimine

1. Mõisted: karjäär – elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused – nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega

Organisatsioonikäitumine

docx

Karjääri planeerimine 2014

Kordamisküsimused Karjääri planeerimine 2014 1. Mõisted: Karjäär - inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine - elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääriteenused - nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus - õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine - erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega.

Inimese õpetus

docx

Karjääriplaneerimine

Karjääriplaneerimine: 1.Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine (career development) – elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääritunnused (career services) – nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine (career management) – erinevad tegevused organisatsioonis,

Karjääripsühholoogia

ppt

Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad.

Eelduseks töömaailma hea tundmine Kutsenõustamine (ühekordsele) kutsevalikule keskenduv protsess nõustatav passiivses rollis, nõustaja sobivust määratlev spetsialist Veidi mõistetest II Karjääriplaneerimine kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik ehk arengu paradigma Konstruktivistlik paradigma Karjäärinõustamise sünnilugu Karjäärinõustamise (kutsenõustamise) algus 20. sajandi esimestel kümnenditel Tööstuse ja masstootmise areng tekitas

Alternatiivpedagoogika

pdf

Karjääri planeerimise paradigmad

Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008) 

Karjäärinõustamine

164

pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

................. 70 Elustiil ja identiteet...................................................................... 71 Erinevused vana ja uue ühiskonna vahel............................................. 74 Huvide profiil................................................................................... 75 Hoiakute mägi................................................................................. 78 Karjäärinõustamine 5 Sissejuhatus Põnev on jälgida karjäärinõustamise arengut ja korraldust Eestis ja mujal maailmas. See, kuidas testimisele keskendunud matching’ust lähtuv paradigma, vahepeal humanistlikest nõustamistuultest tagant lükatuna, on jõudnud tänapäevaste konstruktivistlike lähenemis- teni, on loomuliku arengu tulemus. Ja Eesti karjäärinõustamine, tänu riiklikule nõustamis

Ametijuhend

docx

Karjäärinõustamine (spikker) Karjääriplatoo , Karjäärimudelid , karjäär , karjäärinõustamine , karjäär , karjäärisüsteem , matching , humanistlik paradigma , nõustaja , elukutse ,

K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise.

Karjääripsühholoogia

doc

Referaat: KARJÄÄRIPLANEERIMINE

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö KARJÄÄRIPLANEERIMINE Referaat Juhendaja Laine Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. KARJÄÄR............................................................................................................................. 4 1.1 Karjääri valik........................................................................................................................4 1.2 Karjääri etapid......................................................................................................................5 2. Karjääri planeerimine.........................................................................................................7 2.1 Karjääri planeerimise neli sammu.......................................................

Personalijuhtimine

Rohkem sarnaseid