50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
127 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M T
Õppematerjali autor
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi. Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad
a. ja 1926.a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944.a. Saksa Kriminaalseadused 1945-1962.a. Vene NSV Kriminaalkoodeks 1961.a. NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks. 1992.a. Kriminaalkoodeks (muudetud ja parandatud; ei olnud see ei Eesti Vabariigi, kui ka Eesti NSV; midagi vahepeal) 2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994) Nuhtlus = karistus 4. Kriminaalseaduse kehtivus Kriminaalseaduse kehtivus Kriminaalseaduse ajaline kehtivus Karistuse mõistmine süüteo eest toimub teo toimepanemise ajal kehtiva seaduse alusel Kriminaalseaduse tagasiulatav jõud Omab tagasiulatava jõu Kui 1. välistab karistuse 2. kergendab karistust 3. leevendab muul viisil süüdlase olukorda Ei oma tagasiulatavat jõudu Kui 1. tunnistab teo karistatavaks 2
Uurimistöö eesmärgiks on eelkõige püstitatud probleemidele lahenduse leidmine, samuti võimalusel üldhariva teabe jagamine antud valdkonnas selguse toomise eesmärgil. Tulenevalt probleemist enesest on metoodiline valik langenud keelelise tõlgenduse kasuks, sest just filoloogia erinevad võimalused annavad võimaluse kahelda seadusega mittelubatu ja tavade ning kommetega vastuolu vahel. Sellise tõlgenduse allikateks saavad eelkõige olla eesti filoloogia teadustööd ning üldised printsiibid õiguse tõlgendamisel. Küsimused, millele ei saa läheneda filoloogiliselt on lahendatud ajaloolise tõlgendusega, kus ajalooline areng annab meile võimaluse jälgida sanktsioonide määra. Ajaloolise tõlgenduse allikateks saavad eelkõige olla läbi aegade kirjutatud seadused ja teadustööd ning üldised printsiibid õiguse tõlgendamisel. Ajaloolise arengu ja sanktsioonimäärade kõrval tuleb kindlasti vaadelda ka tänapäeva karistusmäärasid teistes arenenud riikides, sh
astme kohtud) ning Riigikohtust (riigi kõrgeim kohus). 10. Võimude lahusus ja tasakaal 48. Riigivõim seadusandlik võim täidesaatev võim kohtuvõim. 49. Võimude lahusus: · funktsionaalne võimude lahusus: riigivõimu eri funktsioonid on jagatud erinevate organite vahel · personaalne võimude lahusus: üks isik ei osale samaaegselt mitme võimuharu tegevuses 11. Põhiseaduse printsiibid (demokraatia-,õigusriigi-, sots.riigi printsiip) 50. Üldised normid, mis on põhiseaduslikus korras eriti tähtsad; aitavad tõlgendada teisi norme, samuti võivad nad pakkuda lahendusi ka konkreetsete olukordade jaoks, kui puuduvad spetsiifilised reeglid. Printsiibid on üldisemad ja abstraktsemad kui reeglid. · Demokraatia printsiip - rahva võim: riigivõim lähtub rahvast, riigi juhtimine toimub rahva osavõtul.
XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi, selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure, vastuluure, sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse vabariike ja monarhiaid, mille peamiseks
P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3.Kehtivus ajas 57 P.4.Kehtivus ruumis 57 P.5. Kehtivus isikute ringi osas 57 § 5.Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid 57 P.1
kuningliku pädevuse andjatena, ajalooline osa ja moraalne osa. Proloog ja epiloog asetavad Hammurapi oodkesi selgelt ideoloogilisse konteksti. · I Proloog seal sätestatakse koodeksi funktsioon, mõte (kaitsefunktsioon; nõrgemate kaitse-riik proovib sugukonna asemel üksikindiviidile kaitset pakkuda). Sealt selgub, et on vähenenud usk Jumala poolt karistamisesse. · II Põhitekst Protsessi- ja karistusõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Kehalised karistused Majandustegevust reguleerivad normid Orjadega seotud normid · III Epiloog Põhiliselt on koodeks kasuistlik, aga samas jooksevad ka mõned üksikud printsiibid läbi. 3.2.2. Koodeksi süsteem §§1-13 §§14-126 §§127-195 §§196-214 §§215-277 §§278-282
Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 17 39. Esitage skemaatiliselt: ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid