Karistusõiguse kaasused (0)

Karistusõiguse kaasused

Operatsioon Härra Õilis on otsustanud loovutada oma neeru sõbrale. Pärast kõiki seaduses ettenähtud protseduure jõuab Õilis operatsioonilauale. Siis tuleb arst ning lõikab narkoosiunes magava Õilise kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1 Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon Süü- süüvõime( 14+ ja täiemõistuslik), süüd välistavad asjaolud( ei ole 14, või ei ole

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus

Karistusõiguse Üldosa

kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega (isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)". Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele. Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks

Õigus

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 1) Vangistus- 1 kuu kuni 20 a. 1) arest - mõistetakse päevades, kuni 30 päeva, 20 aastat või eluaegne vanglakaristus (maksimaalne võib määrata vaid kohus karistus)

Karistusõigus loengukonspekt II semester

- Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda § - üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis tulevad mõlemad § ära näidata. Sellistel juhtudel mõistetakse karistus ühe raskema § järgi (§ 63 lg 1) Teo mitmus: - kõik need teod vastavad erinevatele kuriteokoosseisudele – reaalkogum. Kõik § tulevad ära näidata ning iga teo eest mõistetakse eraldi karistus ning need liidetakse. - kõik teod vastavad ühele koosseisule – koosseisupärane teo ainsus. Tuleb märkida üks § ühe korra, sõltumata sellest, mitu episoodi on. (vältav süütegu-koosseisule vastav olukord

EESTI KARISTUSÕIGUS

Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad..........................................................................................7 1.4. Karistusseaduse kehtivus.....................................................................................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2

Karistusõigus

Väärtegude koosseisude jagamisel KarS-i ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest et need teod mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (liiklusseadus) nähatakse ette vastava seaduse lõpus. Vastava eriseaduse puudumisel on väätegu sätestatud KarS-is Tähtis on see et ka väljapool KarS-i asuvate süütegude suhtes kehtib KarS-i üldosa. Eriosa eristamine üldosast KarS-is Mandrieuroopas on levinud karistusõiguse jaotus üld-ja eriosas.Ajalooliselt on üldosa hilisem kui eriosa.Keskaja seadused määratlesid karistuse konkreetse teo eest.Kuriteo ja karistuse üldmõiste oli tundmatu.Tänapäeval toimub KarS-i jagamine üld-ja eriosaks eelkõige seadusandliku tehnika ja normi ökonoomsetel nõuetel.Üldosasse kuuluvad need reeglid mis võivad tähtsust omada kõigi eriosade normide suhtes ja seetõttu on need võimalik tuua n.ö. sulgude ette