Karistusõiguse mõisted (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Karistusõigus - Süüteokooseis

KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus ­ 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud ­ tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) ­ tahtlik tegevus, kui seda soo

Õigusõpetus

30

doc

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus. Kuriteo toimepannud isiku karistamisel on vähemalt kaks ülesannet:  mõjutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust käitumisest;  kaitsta ning mõjutada ka teisi ühiskonnaliikmeid karistuse ähvardusel hoiduma kuritegelikust käitumisest.  I astme kuritegu on süütegu mille eest on KarS-is raskeima karistusena ette nähtud vangistust üle 5 aasta(eluaegne vangistus või sundlõpetamine)

Karistusõigus

15

doc

Karistusõigus

Väärtegude koosseisude jagamisel KarS-i ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest et need teod mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (liiklusseadus) nähatakse ette vastava seaduse lõpus. Vastava eriseaduse puudumisel on väätegu sätestatud KarS-is Tähtis on see et ka väljapool KarS-i asuvate süütegude suhtes kehtib KarS-i üldosa. Eriosa eristamine üldosast KarS-is Mandrieuroopas on levinud karistusõiguse jaotus üld-ja eriosas.Ajalooliselt on üldosa hilisem kui eriosa.Keskaja seadused määratlesid karistuse konkreetse teo eest.Kuriteo ja karistuse üldmõiste oli tundmatu.Tänapäeval toimub KarS-i jagamine üld-ja eriosaks eelkõige seadusandliku tehnika ja normi ökonoomsetel nõuetel.Üldosasse kuuluvad need reeglid mis võivad tähtsust omada kõigi eriosade normide suhtes ja seetõttu on need võimalik tuua n.ö. sulgude ette

Karistusõigus

23

doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

Karistusõiguse eesmärk Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus. Kuriteo toimepannud isiku karistamisel on vähemalt kaks ülesannet: · mõjutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust käitumisest; · kaitsta ning mõjutada ka teisi ühiskonnaliikmeid karistuse ähvardusel hoiduma kuritegelikust käitumisest. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk ­ võidelda kuritegevuse vastu. 4 Karistusõiguse põhimõtted

Õigusõpetus

23

xls

Karistusõiguse üldosa

KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku

Õigus

45

doc

Karistusõiguse Üldosa

KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teo

Õigus

68

docx

EESTI KARISTUSÕIGUS

HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Sisukord  Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad..........................................................................................7 1.4. Karistusseaduse kehtivus.....................................................................................8

Karistusõigus

24

doc

Karistusõigus

Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse,

Õigus

Kommentaarid (0)