KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab
Hädakaitse Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitseseisund Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, v...
HÄDAKAITSE PTS 121 Mis see on? · Tegu, mis on vajalik õigusvastase ründe tõrjumiseks · Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu · Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Inimlik eksimus · Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna Rünne · Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. · Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. · Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht Õigushüved · Rünne peab ohustama õigushüve, nt elu, tervis, omand, vabadus jms · Eraisikul on õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu ...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Austatud hr president Toomas Hendrik Ilves. Ma tean, et Sul on muudki teha, kui lugeda läbi kõik saabuvad kirjad, eriti tänases keerulises sise- ja välispoliitilises kontekstis. Siiski palun selleks võimalusel aega leida. Palun Sul süveneda ka märksa pikemasse dokumenti ja selleks on Anatoli Nikolajevi armupalve, mida soovitan rahuldada. Selgitan, miks ma sellise ettepanekuga välja tulen. Koos psühholoog Keili Kollamaaga, kes on minu lähedane kaastöötaja vabaühenduses Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut, alustasin regulaarseid kohtumisi eluaegset vanglakaristust kandvate meestega Ämari vanglas 2007 aastal. Mõningatega neist olin kohtunud ka varem Patarei vangla surmamõistetute osakonnas, mida ma vanglavaimulikuna külastasin juba taasiseseisvumise perioodil. Kohtumistel saadud kogemus viis mind ettevalmistama ja esitama Kristliku Ühenduse ja Eesti Kristliku Liidu koostöös surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu oli väg...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001
..................................................................................33 Lisa 2..............................................................................................................................34 Sissejuhatus 5 Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustikuga sai alguse oluline pööre karistusõiguses. Kogu karistusõigus muutus tunduvalt kaasaegasemaks ja euroopalikumaks. Uue seaduse järgi jagunevad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks
Karistusõigus II.osa https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash- cards/ Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega...
mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (§6) Karistusseaduse isikuline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks; 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosse...
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused.
Materiaalõiguse kaasus Veiko plaanis ajada narkoäri. Kuna Veikol olid Hollandis selleks kontaktid, siis oli küsimus vaid selles, kes läheks narkootilisele ainele Amsterdami järele ning kuidas see Eestisse tuua. Veiko leppis kokku oma tuttava Margusega, kes oli nõus 5000 EEK eest Hollandis ära käima. Kokkulepitud päeval lendas Margus Amsterdami ja kohtus Veiko kontaktisikuga, kuid ta ei suutnud kümmet kilesse pakitud narkootilise ainega ,,muna" alla neelata. Isegi Veiko poolne Marguse veenmine telefoni teel ja ägestunud hüüe ,,Löön su raisa maa sisse!" ei muutnud olukorda. Margus küll proovis, aga ei suutnud okserefleksi tõttu ülesannet täita ning muul viisil ei riskinud ta narkootilist ainet avastamise hirmus kaasa võtta. Kui Margus Eestisse naases, esitas Veiko talle 50 000 EEK suuruse võlanõude, kuna tal jäi väidetavalt just nii suur kasum narkoaine edasimüügilt teenimata. Kui Margus keeldus maksmast, lõi Veiko teda rusikaga näkku, ...
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel ee...
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
