10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
213 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pohl123
Õppematerjali autor
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.
Kas kohus nagu institutsioon või inimesena? Mida selle kohtu all mõeldakse. KÕ määrab ka võimalikud karistatavate tegude hindamise reeglite (üldosa) => kolmeastmeline süsteem. KÕ määrab ette võimalikud karistused süütegude eest, kuid ka muud mõjuvahendid. Nii pea, kui jutu karistustest või karistatavusest, siis neid ükski mu akt ei määratle, peake seadust. KarS üldosa laieneb kõigile süütegudele (nii kuritegudele, kui ka väärtegudele). Järelikult on 2 eriosa. Sest süüteo mõte ja mõiste oli see, et ühtlustada KÕ ja viia seda kooskõla Euroopa riikide; ühtlustada termineid; vältida dubleerimist => KarS vastuvõtmine. Miks KÕ vaja on? mis on teoreetilin alus? KÕ aluseks on üldreeglina õigushüveteooria. Õigushüved on need, mida tuleb kaitsta. Kui meil varem KÕ on ühiskonna ohtlikus (kuriteod on ühiskonna ohtlikuks, siis tuleb seda karistada). Meil on loobutud sellest. Meil on individuaalne vastutus.
Kehtib ka näiteks Eestis registreeritud lennukile või laevale, sõltumata tema asukohast. TAGASIULATUVA JÕU OLEMUS Näiteks kui uus seadus leevendab, välistab või kergendab mõnda eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt. Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1 Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus Dispositsiooni liigid: 1) lihtne seaduse tekstis on toodud teo elemendid 2) viiteline tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile 3) blanketne peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi. 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu ehk retsidiiv. Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud.
● Sub.koosseis: Tahtlus nt. § 113 Tapmine ● Obj. tunnused: objekt: teine elav inimene tegu: suvaline tagajärg: surm tagajärje omistamine: põhjuslik seos Objektiivne omistamine ● Sub.koosseis: Tahtlus 2. Õigusvastasus (KarS § 27-31) •KarS-st tulenev •Hädakaitse •Hädaseisund •Kohustuste kollisioon •Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus •Muu seadus, rahvusvaheline konventsioon või tava 3. Süü (KarS § 32-431) •Süüvõime (süüdivus ja vanus) •Süüd välistavad asjaolud (KarS-st ja mujalt) Põhidelikt ja tuletised •Põhidelikt: täideviimises seisnev tahtlik lõpuleviidud tegevusdelikt •Tuletisdeliktid: •Osavõtt •Ettevaatamatus •Katse •Tegevusetus Tegu kui inimkäitumine: teo eristamine mitteteost mitteteod: •Mõte, arvamus, hoiak, tunne - •Vis absoluta (vrd vis compulsiva) - absoluutne vs sundjõud.
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas
Samuti kuriteo avastamist ja selle eest vastutuse kohaldamist reguleeris kriminaalmenetluskoodeks. Käesolevaks ajaks on koostatud uued vastavad seaduseelnõud, mis Riigikogu poolt vastu võetud ning kehtivad. Alates aastast 2002 enne 1. septembrit, toimus kõige suurem muutus õigusharu nimetuses endas kriminaalõiguse asemele võetakse kasutusele mõiste karistusõigus ning kriminaalkoodeksi asemele astub karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu
• Kohustuste kollisioon – nt valvur lahkub valvepostilt, et abistada hukkumisohus inimest • Eksimus – oma käitumise asjaolude ebaõige hindamine • Seaduslikkus – nt kuriteo matkimine Mõisted • Tahtlus – kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus • Kavatsetus – isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise • Otsene tahtlus – isik teab, et paneb toime süüteokoosseisule vastava teo • Kaudne tahtlus – isik paneb toime süüteo ning teab, et saabub süüteokoosseisule vastav asjaolu • Ettevaatamatus – hoolsuskohustuse mittejärgimisest tulenev kergemeelsus või hooletus Millal on/ei ole tegu karistatav? • Kui isik vabatahtlikult katkestab süüteo toimepanemise, siis vabaneb ta süüst vabatahtliku loobumise pärast • Nt süüteo ettevalmistamine on karistatav vaid siis, kui see on seaduses nii öeldud § 189. Narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid