"Stiilipidu" (Exitfilm 2005) ning alates 2004. aastast seriaalis "Õnne 13" (ETV). · Lugenud hääli Lotte "Leiutajateküla Lotte", 2006; Elastiknaine "Imelised", 2005; Evelin Pang on töötanud ka lavastaja assistendina etenduses "Tabamata ime". Evelini andekust näitavad ka mitmed preemiad, mida ta on pälvinud. Neist tähtsamad on kindlasti AS ESPAK näitlejapreemia 2005 ning ka Publikupreemia parim näitleja 2005. Samuti on Ta nimetatud Nukuteatri parimaks külalisnäitlejaks (Rizzo-"Grease", 2004) ...on Evelini kohta öelnud nii: Paavo Kangur: "Evelin Pang on saamas noorema põlve sümbolnäitlejaks. Ta ei mängi eestilikku loidu kannatamist, nagu seda on arnolik unelmine või indreku ootamine või Kõrboja perenaise Anna hingevalud. Olgu ta finantsanalüütik Claire näidendis "Tõestus" (autor David Auburn) või Pille uues Jaan Tätte näidendis
Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja internetipostitustes. Tihtipeale kuuleme või loeme me nendest allikatest ainult negatiivset infot tema kohta, aga seda ka ainult seepärast, et selline info toob rohkem raha ja vaatajaid. Tegelikult on ta on mees, kelle teel tippu on olnud palju takistusi, aga ta on suutnud need kõik ületada ja nüüd on tegemist mehega, kellel on oma pere, püsiv töökoht ja tavaline elu. Ta on äärmiselt andekas näitleja ja suudab äärmiselt hästi elada sisse väga mitmekesistesse ja erinevatesse rollidesse. Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja on ülimalt nõutud näitleja. Oma uurimistöös pean kasutama peamiselt ajalehtede, ajakirjade, interneti ja muu meedia abi. Üritasin J. Uuspõlluga ka ise intervjuud teha ja seda ka oma töös kajastada, aga kahjuks oli liiga keeruline mahtuda tema ajakavasse. See-eest kasutan ma oma uurimistöös tema vastuseid teistest
minna. 1983. aastal pärast kõrgkooli esimest kursust tuli Elmol minna sõjaväkke kaheks aastaks. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana. 1.4 Praegune pereelu Ta on olnud abielus kaks korda. Esimest korda abiellus ta siis, kui õppis rätsepaks, ehk aasta pärast gümnaasiumi lõpetamist. Esimesest naisest läks lahku pärast sõjaväge. Naine oli endale uue mehe leidnud kahe aastaga. Praegu on Elmo abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga, kellega ta abiellus 17. mail 1990. aastal. Peres on kolm tütart: Saara Nüganen (18-aastane) , Maria-Netti Nüganen ( 15- aastane) ja Sonja Nüganen ( 8-aastane). Vanim tütar õpib klaverit ja keskmine balletti. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) 1.5 Töö Pärast kooli lõpetamist asus Elmo tööle Viljandisse teatrisse ,,Ugala", kus ta töötas 1992. aastani, näitlejana. Esimene aasta kujunes Elmole väga töiseks
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L
Eskola hõrkpsühholoogiline duett William Gibsoni „Kahekesi kiigel” lavastuses (lav. Leo Kalmet, 1963 Draamateatris), Einari Koppeli külma ja skeptilise neutraalsusega esitatud Väitsa-Mackie Brechti „Kolmekrossiooperis” (lav. Epp Kaidu, 1964 „Vanemuises”) või Linda Rummo ja Ants Eskola lava- ja vaimupartnerlus mitmetes Panso lavastustes („Tabamata ime” 1965 Draamateatris; Jerome Kilty „Armas luiskaja” 1966 Noorsooteatris). Näitleja Jüri Järvetit nähti 1950. aastatel küll eeskätt koomikuna ja see suhtumine kandus mõneti ka 1960ndatesse, ent tema loodud Voitinski ja Ajalooline Tõde (Smuuli „Kihnu Jõnn”, lav. Voldemar Panso, 1964 Draamateatris) demonstreerisid uut peen-psühholoogilist rollitõlgendust, sh. meisterlikku plastilisust ja rütmitunnet. Noorematest tegid 1960. aastate alguses ilma ja kandsid ajastu vaimu „Tartus verinoor helge Evald Hermaküla ja mehine Jaan Saul, Tallinnas ja Rakveres
Venemaale ja teistesse endise NL paikadesse. Esimene Zeideri sooloplaat ilmus 1984. aastal. Ühtlasi jätkas ta endise eduga sooloesinemisi kontsertidel. Veel 75- lt oli ta trompetistina heas vormis, mida tõestab CD „Abi Zeider & Tallinna Poistekoor" (1995). Abi Zeider kalli trompetiga Film EV ajal Albina Kausi-Üksip sündinud 20.03.1898. Varssavi lähistel ja surnud Tallinnas 20.02.1976. aastal oli näitleja. Ta alustas lavategevust 1916. aastal Tallinna Seltside Valvaja ja Pandoriin näiteringides. 1920.- 21. töötas miniatuurteatris Apollo ja juba 1921. – 49. Estonia teatris. Seal töötades lõi ta arvukalt sügavasti läbitunnetatud, nüansirikka psühholoogilise koega lavakujusid. Albina värvirikast karakterloomingut iseloomustas ergas elutaju, taktitundeline, peen, graatsiline sisemine joonis ning inimesemõistmine läbi südamliku huumorimeele
tõepoolest olen seal! Tavaliselt mindi ju hüppesse kõrtsi või jumal teab kuhu. Aga see, et ma olin tõesti ,,ebaseaduslikult" teatris... istusin kümnetes Sapiro proovides lihtsalt selleks, et elu ja inimeste suhtes targemaks saada. Koostöö temaga ei olnud arendav mitte eelkõige oma alal, vaid maailmast aru saamise koha pealt. Peale selle, et ta oli tohutult hea analüüsivõimega, oskas ta ka oma mõtted väga vaimukalt ja arusaadavalt edasi anda. Usun, et hea tehnikaga näitleja sai temalt tohutult impulsse, kuidas oma rolli lahendada. Sapiro rääkis sageli kujundite abil, tõi mõnest hoopis teisest valdkonnast absurdse näite. Mäletan, kuidas ta nõukogude ajal lavastas draamateatris klassikalist tükki, aga näitlejale ütles, et tead ju küll, kuidas keskkomitee teine sekretär tegi. Kuidas puutus see klassikasse? Mitte kuidagi, aga kõik said aru, kuhu ta sihtis, sest tolle aja taustad olid kõigile selged. Ühekorraga lõbus ja hariv
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U. Loop vestluses siinkirjutajaga mainis, nõuti nende terminite kasutamist ka uurimustes. 13 kääru raamatutel, eriti 2. köitel “Omad viisid võõras väes”, tuntav liiga tugev isiklik faktor. Raamat annab küll üsna selge ja värvika ülevaate V. Ojakääru enda ja paljude tema
Minu uurimustöö tegemine kaasas ka minu vanaema. Ta hakkas ka rohkem uurima oma suguvõsast. Kui järgmine kord peaks uuesti midagi niisugust kirjutama või peaks tekkima seda tööd veel põhjalikumaks teha, siis saan palju rohkem infot. Tööd tehes ma sain palju uusi kogemusi kuidas valmistada uurimustöö. Kindlasti ma plaanin kunagi lähitulevikus midagi sellist veel teha. 33 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Erna Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 09. jaanuar 2010. 2. Erna Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 06. veebruar 2010. 3. Erna Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 14. veebruar 2010. 4. Valev Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 13 veebruar 2010. 5. Valev Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 21. veebruar 2010. 6. Terje Lehtme. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 20. veebruar 2010. 7. Vanaema Erna pildialbum. Võru, 2010. 8. Perekonna pildialbum. Võru, 2010
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag.
aastatel. Teose teine osa on "Minge üles mägedele " ja kolmas "Minge üles mägedele ". Kuuenda raamatuga "Valge lind" jõuab tegevus 1920ndatesse aastatesse. See on seni viimane ilmunud raamat. Traat liigub suurteoses taluelu ühest punktist teise punktini inimese tundeid pidi. Traadi sulest on ilmunud ka järgmised teosed: "Pommeri aed", "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga", "Inger", "Rippsild", "Karukell, kurvameelsuse rohi", "Sügislootus", "Üksi rändan", "On unistus kui ränikivi". Mats Traati ümbritseb teatud salapära -- ta on sõnaaher ega armasta isiklikust elust rääkimist. Seetõttu pole temaga tehtud ka palju intervjuusid. 2. "Harala elulugude" sünd ja areng 1915. aastal ilmus Ameerikas Edgar Lee Mastersi sulest "Spoon River Anthology", mis tõlgituna eesti keelde tähendab "Spoon Riveri antoloogia". Seda on tõlgitud ka kui "Spoon Riveri koolnud". See sisaldas epitaafe ehk hauakirju.
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda. 1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi Pilet 3 1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi ka sisemaal. Eelkäijaks rahvapidustused Dionysose auks, tragöödiavõistlused, näitlejad olid meessoost ja maskidega, rahva osa täitis koor, katarsis, deus ex machina. Thespis eraldas koorist ühe näitleja, kes suhtles kooriga ja rääkis.
Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela, hakkas ka ise nutma ja kogeles: " Aga härra Mouret, ma armastan ju teid! Võideldes oma tunnete vastu, hoolitsemine oma vendade eest nagu ema, taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist raske on sellises olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle inimesega. Saavutada midagi sellist mis oli iga selle aja naise unistus ja loobuda sellest ainult sellepärast, et ei sa tunnistada mehele keda armastas, armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda. See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on kurbus. Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega.
kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa.
Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku
.................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet Artikkel Reportaaz Lüürika Reklaam Diagramm Arvuti Artikkel Lüroeepika Sõnaraamat Grafiti Koomiks Dramaatika Juhend Eeskiri Skeem Pilapilt Kuulutus Telefoniraamat
Ameerika Ühendriigis. Harjumuspärase loiduse ja unisuse asel oli hoopis toimeks, püsimatu ning riiakas inimene. Maailm oli muutunud.) E.A.Poe. (1809-1849) Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas. Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju. Ameerika uus reaalsus näitas kirjanikule oma karmi palet. Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud
potentsiaalselt andekaid lapsi ja pooled IQ alusel aga kindlasti sama palju ka õpetajate hinnangu alusel. Arvesse tuleks võtta ja muid näitajaid (enesehinnang, sõprade või vanemate arvamus) (Sepp 2010: 63). 13 Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole väga palju võimalusi laste testimiseks psühhomeetriliste testidega ja samuti pole see ka kõige parem viis andekate avastamiseks, kasutatakse andekuse tuvastamiseks rohkesti psühholoogilise intervjuu meetodit. Selle käigus üritatakse kindlaks määrata, millised on konkreetsed lapse hariduslikud erivajadused, mida kool peaks märkama ja toetama (ibid.) Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTERi (etappide) mudel (Ziegler, Ströger 2003), mis hõlmab tervet identifitseerimise protsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (tabel 1) väitel (Sepp 2010: 63). Tabel 1. Andekate identifitseerimise ENTER-mudel
programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental
katse). Väljarände ja tagasituleku teema. Tugevalt Eesti ja välismaa vastakuti asetatud. Urmas Vadi ,,Neverland" üritatakse läbilõiget erinevatest ühiskonna gruppidest ja sotsiaalsetest tasanditest. Avaneb panoraamne lõik praegusele Eestile. 4-5 põhitegelast, keda vaadeldakse. Mitmesugused erinevad küsimused üles tõstatatud: keskealine motivatsiooni kriisis vaevlev mees, pensioneerunud vanem naisterahvas, kes on näitleja, Eesti venelase karakter jne. Tegelaste valik pole suur, kuid erinevate nurkade alt näidatakse nüüdis-Eestit. Probleemikeskne romaan: pessimism, mis levib nii maailmas kui ka Eestis. See on ka selle romaani üheks põhiliseks jõuks erinevad kinnismõtted iseloomustavad neid tegelasi ja minevikus juhtunu juhib nende valikuid. Kui suurt romaani vaadata, siis see on vadilik lähenemine, koomiline vaade. Rahvalik-paroodiline, kaasahaarav "tontidega" võitlemise lugu. 3
peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate
kujunenud justkui kasuvanemad ja keda tal oli väga kahju maha jätta. Kohapeal asub ta kohe kultuurielu edendama. Ta organiseerib algul isetegevusringi, mis hakkab hiljem ka näidendeid etendama. Inimestele Nurijjä meeldib ning ta pälvib paljude lugupidamise. Tasuna ennastohverdava loomingulise töö eest saab ka Nurijjä oma suure võimaluse: ühel hetkel satub Gjünei kislakki gastrollile Bakuu Draamateater. Üks näitleja haigestub ning Nurijja peab teda asendama. Tema hingestatud mäng meeldib teatri asjameestele väga ning peatselt kutsutakse ta Bakuu Draamateatrisse. Nii saab ta võimaluse suureks kunstiks. Siiski ei ole mitte kõik külaelanikud tema poolt. Eriti on tema vastu tema kunagise kallima Murati 19 naine Hümmat. Nimelt tema kunagine kallim, Murat valmis Nurijjä pärast oma naise maha jätma. Nurejjä, ehkki Murati sõnad on tema kõrvadele muusika, keeldub siiski suurte kõhkluste järel
Karjääri arendamise protsessi käsitatakse sageli loogilise, organiseeritud, juhitud ja protsessist tavaliselt ka palju energiat. Nad tunnevad põnevust ja kirge ning mõnikord järjestikulise tegevusena. Mõisted nagu ,,karjääriplaneerimine" on selle käsitusega peaaegu ammendamatut energiapuhangut. Samas saadab loovat energiat nõudvate kooskõlas ning osutavad, et karjäär on midagi, mida me kavandame ja suuname selgelt projektidega tegelemist teatud rahulikkus ja tasakaalukus. Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
1986. aasta jõulupühade ajal tabas Lennart Merit uus löök: liiklusõnnetuses sai surma tema ema Aliee. Aliee Meri tellitud takso oli just liikuma hakanud, kui taksojuht, lootes otseteed pidi kiiremini kohale jõuda, tegi saatusliku vea. Lennart Meri 1980. aastate rõõmsate sündmuste hulka kuulub uue armastuse leidmine. Armastatu oli Tallinna draamateatri näitlejanna Helle Pihlak (praegu Meri). 1985. aastal sündis perre tütar Tuule. Muutus ka Meri karjäär. Ühiskonna revolutsiooniline protsess ja poliitika haarasid kirjaniku ja uurimisreisija täielikult oma võimusesse. Ometi jõudis Meri 1980. aastatel töötada ka kultuuripõllul. Raamat "Hõbevalgem" ilmus Tallinnas 1984. aastal, käsikiri oli valminud kaks aastat varem. Tegu ei ole kaheksa aastat varem ilmunud "Hõbevalge" jätkuga, vaid selle sissejuhatuse ja esimese peatükiga. Avaliku elu autoriteet läks ametiasutustelt intelligentsi esindajatele. Meri lülitus võitlusesse
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2
põhikirjad, ametijuhendid, tööajagraafikud jm. 3. Vaatlus - vaadeldakse kuidas töötaja oma tööd teeb ja kirjutatakse üles tegevused mis ta sooritas. 4. Tööaja pildistamine, nn töötaja raport - töötaja paneb täpselt kirja kõik oma tööd ja tegevused 5. Küsimustik – Töötaja täidab küsimustiku, küsimused puudutavad töötaja tööülesandeid, vastutuse jaotust, töö täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. 6. Intervjuu - küsitletakse töö vahetut teostajat ja tema vahetut ülemust. Intervjuul võib kasutatakse eelnevalt väljatöötatud abistavaid küsimustikke. 7. Eksperthinnangud, võrdlus Töö analüüsi tulemusena saadav info personali planeerimiseks 1. Kas töötaja on oma ametikohal kogu tööpäeva/vahetuse osas piisavalt koormatud? 2. Kas töö iseloom tingib ebaühtlase töökoormuse? 3. Millised töötajad on ülekoormatud ja millised alakoormatud? 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
