Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Karbonaadid referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Table of Contents
Sissejuhatus 2
Süsinik 3
Karbonaadid 4
Karbonaadid looduses 5
Kaltsiumkarbonaat 6
Magneesiumkarbonaat 7
Potas 7
Soodad 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 10










Sissejuhatus


Süsinik on väga huvitav aine, sest ta oksüdatsiooniaste ühedites võib olla –IV kuni IV. Tänu sellele omadusele on ta väga paljude erinevate ainete koostises. Süsinik võib moodustada nii sooli , happeid , süsivesikuid, oksiide, kui ka paljusid muid aineid.
Süsiniku esineb looduses nii lihtainena kui ka liitainena. Liitainetest on levinumad hapnikuga seonduvad ühendid, millest laialdasemalt levinud on karbonaadid.
Karbonaadid jagunevad kaheks: kesksed süsihappesoolad ja hapud süsihappesoolad. Keskseid süsihappesoolasid nimetatakse karbonaatideks, hapusid süsihappesoolasid vesinikkarbonaatideks.Nagu süsihappe anioonidki (CO3 ja HCO3 ), on värvusetud ka enamik neist tuletunud soolasid. Karbonaate on väga palju erinevaid.
Oma referaadis räägin ma looduses leiduvatest karbonaatidest (kaltsiidist, dolomiidist ,aragoniidist ning malahiidist) ja enim kasutavatest karbonaatidest tehnikas (kaltsiumkarbonaadist, naatriumkarbonaadist, kaaliumkarbonaadist ja magneesiumkarbonaadist).





Süsinik


Süsinikku leidub väga paljudes ühendites, aga samas maakoores on süsinik alles 13. kohal levikult. Süsinik avastati juba muinasajal. Süsinik on mittemetall. Ta asub elementide perioodilisuse tabeli teises perioodis ja IVA rühmas. Süsiniku aatominumber on 6 ning ümmardatud suhteline aatomimass 12. Süsinikul on prootoneid, elektrone ja neutroneid kõiki 6.
Süsinikul on palju erinevaid allotroopseid vorme. Neist stabiilsemad on teemant ja grafiit , aga ta moodustab ka mitmesuguseid karbüünide ja fullereenide vorme.Ta ei moodusta ei positiivse ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid , sest ta võib kas loovutada neli elektroni või võtta juurde neli elektroni. Iga side on moodustatud elektronipaari poolt, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt. Kuna süsiniku aatomil on välisel elektronkihil neli elektroni, siis moodustab ta peaaegu alati neli kovalentset sidet.
Looduses on süsinik üsna laialt levinud. Süsinikku ja tema ühendeid on lihtne kasutada ja toota, kuna neid leidub looduses suurtes kogustes . Kõik elusorganismid , kaasa arvatud inimene, koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat (CaCO3.) Karbonaatidest väiksem osa on lahustunud looduslikes vees, nagu näiteks Ca(HCO3)2. Peamine süsinikuühend atmosfääris on CO2. Osa sellest on lahustunud ka vees.Süsinik ja vesinik koos moodustavad süsivesinikke. Lihtsaim neist on metaan .
Süsiniku sulamistemepratuur on 3800 °C ning keemistemperatuur 4830 °C. Süsinikku ja ta erinevaid ühendeid kasutatakse vee ja õhu puhastamisel, autorehvide, terase, teemandi, pliiatsisüsi,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Karbonaadid referaat #1 Karbonaadid referaat #2 Karbonaadid referaat #3 Karbonaadid referaat #4 Karbonaadid referaat #5 Karbonaadid referaat #6 Karbonaadid referaat #7 Karbonaadid referaat #8 Karbonaadid referaat #9 Karbonaadid referaat #10 Karbonaadid referaat #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qpr Õppematerjali autor

Lisainfo

Tegemist on 9.klassi referaadiga keemias, kui õigesti mäletan siis hindeks oli viis. Referaadi teemaks on süsinik ja tema ühendid.
süsinik , karbonaadid , keemia , regeraat , aine , potas , sooda , magneesiumkarbonaat , kaltsiumkarbonaat , karbonaadid looduses , karbonaat

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
docx
Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat
5
doc
Kaltsiumi referaat
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
12
doc
Lühikokkuvõte
16
doc
MITTEMETALLID
26
odt
Keemia kordamine
23
doc
Keemia konspekt
7
doc
Metallilised elemendid lihtainetena



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun