50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tolbuzov1
Õppematerjali autor
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole
Soolsus on 18 - 35. Põhja-Jäämeres vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Barentsi 1424 600 2 Norra 1340 3970 3 Grööni 1195 5527 4 Ida-Siberi 913 915 5 Kara 883 600 6 Laptevite 662 3385 7 Tsuktsi 595 1256 8 Baffini 530 2414 9 Beauforti 481 3749 10 Valge 90 350 11 Lincolni 38 582
Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga
Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel. Ookeani tundmaõppimine: pärismaalased, vanad kreeklased, viikingid (9.- 10.sajand), renessanssi ajastu (1492.a. Kolumbus avastas Ameerika), 18. ja 19. sajandi mereuurijad (James Cook, Charles Darwin). Mereteaduse sünniks loetakse 1872 aastat, mil Inglise sõjalaev "Challenger" alustas oma 3,5 aastast ümbermaailma uurimisreisi kapten G.Naresi juhtimisel. Teaduslik juht oli C.W.Thompson
paik maailmas. Viimase 40 aastaga on seal keskmine temperatuur tõusnud kolm kraadi. Mida rohkem igikeltsa on sulanud, seda kiiremini hakkab veel säilinud igikelts sulama igikeltsaalune maa on tumedat värvi ja tõmbab soojuskiirgust ligi. 4.VEESTIK 6 4.1.Ob Ob on jõgi Aasias. Obi alguseks loetakse Bija ja Katuni jõgede ühinemiskohta. Jõgi lookleb loode suunas. Möödunud Salairist, pöördub kirdesse, seejärel kaarega põhja, loodesse ja läände. Ob suubub Kara merre. Pikkus on 3650 km Katuni suudmest või 5410 km koos Irtõsiga. Lisajõgede seas on Tsulõmi jõgi, Ket, Vasjugan, Tõm, Vahh, Irtõs ja Põhja-Sosva. 4.2.Jenissei Jenissei on jõgi Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkusega 3487 km, koos Väike-Jenisseiga aga 4102 km, valgla ulatub 2,58 miljoni km². Jenissei algab kahe lähtejõena (Suur-Jenissei ehk Bii-Hem ja Väike-Jenissei ehk Ka-Hem) Tõvamaalt. Pärast nende ühinemist Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises, kohati
Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin.
Norra meri Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut. Vesi ei külmu, sest seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra rannikul on tavaliselt tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter. Norra rannikult ja avamerest võib leida
hakkab ta järk-järgult haarama toitu (näiteks aerjalalisi). Moone jõuab lõpule siis, kui soomuskate on täielikult välja kujunenud. Lõhemaimu nimetatakse tähnikuks. Tähnikule on iseloomulikud 1011 tumehalli laiku külgedel ja nende vahel piki küljejoont punased täpid. Kasvades muutuvad lõhed üha liikuvamaks, nende toiduobjektid suurenevad. Lõhe veedab jões kaks aastat, teise aasta lõpul valmistub ta laskuma merre. Toimub smoltifikatsioon lõhe kohaneb mere keskkonnaga: kala muutub väliselt saledamaks, hõbedaseks ning külgedelt kaovad punased täpid ja tumedad laigud, samal ajal muutub oluliselt ka noorlõhe füsioloogia, et kala saaks minna magedast veest soolasesse. Toitumisränne. Lõhe laskuja ehk smolt, kes kaalub juba üle 10 grammi, laskub kevadel (mais-juunis) merre, et asuda toitumisrändele. Mere-elu algul kutsutakse noorlõhet post-smoldiks. Esialgu jäävad nad jõesuudme lähedusse. Meie märgistamistulemused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid