Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kapibaara ja ta käitume (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Psühholoogia Instituut


Jaanus K.
KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE
Referaat


Õppegrupp: G-1
Juhendaja : Aleksei Turovski

Tallinn 2008

SISUKORD


Tallinn 2008 1
SISUKORD 2
ÜLDINFO 3
Kapibaara ehitus 3
Levik ja kaitse 4
KAPIBAARA SOTSIAALNE KÄITUMINE 5
Kommunikatsioon 6
KAPIBAARADE TOITUMINE 8
SUURIMA NÄRILISE ENESEKAITSE 9
KAPIBAARA SEKSUAALNE KÄITUMINE 10
KAPIBAARA VANEMLIK KÄITUMINE 11
Poegade kaitse 11
KAPIBAARADE TERRITORIAALNE KÄITMINE 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD MATERJAL 15
ILLUSTRATSIOONID 16

ÜLDINFO


Selts: Närilised
Sugukond : Veesigalased
Perekond ja liik: Hydroshaerus hydrochaeis
Kapibaara on maailma suurim näriline ning nende keskmine eluiga on 7 – 10 aastat. Ta on maismaaloom, kuid samas suurepärane ujuja ning lisaks on ta võimeline ka sukelduma ning ujuda vee all kuni 5 minutit. Tal on massiivne keha ning nurgeline pea, sellepärast sarnaneb ta pisut karva kasvanud meriseaga. Inimesed on teda küttinud naha ja liha pärast ning seetõttu on ta osades kohtades haruldaseks jäänud. [1]

Kapibaara ehitus

Tema pea on massiivne tömbiotsalise ninaga ning ta ülahuul on lõhestunud. Silmad asuvad tal kõrgel peas, see on abiks, et ta ujudes näeks hästi. Keha sarnaneb tal sea omaga , mis on massiivne ja ümar ning seetõttu jätab ta kohmaka mulje. Jäsemed on kapibaaral lühikeseks ning võimsad, mis on väga hästi kohastunud ujumiseks. Esimestel jalalabadel on 4 ja tagumisel jalalabadel 3 sõra sarnast varvast ning nende vahel on ujunahk. Karvakate on sellel närilisel lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed on suured ja märgatavad isastel kapibaaradel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. Üldiselt on ta 100 – 130cm pikk, 50 – 60cm kõrge ning kaaluvad keskmiselt 35 – 66kg. [1]
Joonis 1 Kapibaarad ( http://www.greenexpander.com/wp-content/uploads/2007/10/the-capybara.jpg ja http://www.geocities.com/shadowsoftherainforest/Capybara.jpg )

Levik ja kaitse

Metsikus looduses võib kapibaarasi kohata Lõuna – Ameerikas Panamas, Kolumbias, Ecuadoris, Boliivias , Venezuelas, Brasiilias, Argentiinas, Uruguais, Peruus ja Paraguais, Prantsuse – Guineas metsastel aladel ning veekogude lähedusel, kuna tegemist on pool-veeliste loomadega . Eriti arvukal on neid sealsetes savannides ja troopilistes metsades jõgede piirkonnas. [2]
Kapibaarad ei ole haruldaste ja ohustatud liikide nimekirjas. Neid levib suhteliselt arvukalt Lõuna – Ameerikas ja nende arvukus on stabiilsena säilinud. Siiski Kolumbia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud. Venezuelas on alates 1968. Aastast kehtestatud küttimispiirangud. Kui neist kinni peetakse, siis ei ole ka kapibaarad ohus. [1], [2]
Joonis 2 Kapibaarade levik rohelisega tähistatud aladel ( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9d/Capybara-range.png )

KAPIBAARA SOTSIAALNE KÄITUMINE

Maailma suurim näriline on väga sotsiaalne loom, nad püüavad igal hetkel üksteise seltsis olla. Keskmiselt on karja suurus 10 – 30 isendit, kui kuival perioodil moodustavad nad suuremaid gruppe, kus võib isendite arva ulatuda kuni 100-ni, sest siis on vee saadavus väiksem ning nad kogunevad iga võimaliku veekogu äärde. Karjas on isaste ja emaste suhe 1:2, st isaseid on poole vähem ja osad neist isastest on nö poissmehed. [2], [3]
Päevasel ajal kapibaarad puhkavad ja on loiumad. Nad pidevalt ujuvad ja püherdavad vees, et võidelda kuumusega. Päikese loojudes hakkavad nad toituma aktiivsemalt, sest siis on nende jaoks piisavalt jahe, et eemalduda veekogude äärest. Erinevate gruppide vahel on keskmiselt 100 – 500 meetrised vahed ning nad ei häiri üldjuhul üksteist. Nad liiguvad pidevalt oma territooriumil ringi ning karja juhib üldjuhul dominantne isane , kui harva võib liikumist juhtida ka emane loom. Neil on karjas hierarhia vägagi kindel, kuid üldjuhul on kapibaarad rahumeelsed üksteise suhtes ning füüsilise konflikte üksteise vahel tuleb neil suhteliselt harva ette. [3]
Nad eelistavad üldjuhul väiksemaid karju , kuna siis ei hävita ega talla oma territooriumi taimestikku liiga palju. Mida rohkem isaseid karja tekib, siis suureneb ka konfliktide arv. Dominantne isane hoiab oma karja limiteeritud igal võimalusel, ta hoiab karja arvukust stabiilsena ajades karjast minema pidevalt teisi isaseid, kes võivad talle saada konkurentideks. Ka peavad karjast lahkuma suguküpseks saanud pojad, kes moodustavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kapibaara ja ta käitume #1 Kapibaara ja ta käitume #2 Kapibaara ja ta käitume #3 Kapibaara ja ta käitume #4 Kapibaara ja ta käitume #5 Kapibaara ja ta käitume #6 Kapibaara ja ta käitume #7 Kapibaara ja ta käitume #8 Kapibaara ja ta käitume #9 Kapibaara ja ta käitume #10 Kapibaara ja ta käitume #11 Kapibaara ja ta käitume #12 Kapibaara ja ta käitume #13 Kapibaara ja ta käitume #14 Kapibaara ja ta käitume #15 Kapibaara ja ta käitume #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karabeus Õppematerjali autor

Lisainfo

Tehtud etoloogia tarvis, uurib kapibaara käitumist looduses
referaat (11lk on sisu)

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
docx
Kapibaara-Hydrochoerus hydrocharis
24
docx
Ökoloogia eksami küsimused ja vastused
2
sxw
Kliimavööndid
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
46
doc
Erizooloogia lühikonspekt
6
doc
Eesti närilised
134
docx
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
34
docx
Biogeograafia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun