Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kama (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks just rukkileib ?
 
Säutsu twitteris
KAMA
Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse ( juuakse ) hapupiima, keefiri või jogurtiga.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kama
Eesti köök
Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon.
Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid.
Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.
Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk , kört, leem jt.
Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib . Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia.
Eestile omane teraviljatoit on ka kama – keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).
Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder – kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus.
Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp .
Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa.
Munatoidud olid haruldased , munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.
Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.
Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.
Liha polnud talurahva laual väga sagedane . Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid , liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga – sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid , mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti . Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse.
Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest.
19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna , riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine .
1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat , marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet , kotletid, kartulipuder , kapsarullid, kissell , mannavaht, plaadikoogid jms.
Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid borš, seljanka, rassolnik, hartšoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.
1980.-90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite.
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k
Kama pole ainult suvesöök
Kama sööjal peab olema kannatust – hea kama tahab kümmekond minutit seista. Kellel aga kannatust enam, võiks aga proovida kõrvalolevast retseptiribast midagi põnevamat.
Kui küsida keskmiselt eestlaselt oma maa rahvustoite, siis kindlasti pakutakse ühe söögina kama. Oleme harjunud pidama seda Eesti rahvustoiduks ja selle üle uhked olema. Tegelikult pärinevad esimesed teated küpsetatud viljast tehtud jahutoitude kohta hoopis Babülooniast ja juba I sajandist pKr.
Vanasti kutsuti keedetud kaertest jahuks
Soome- ugri rahvaste seas on kama tuntud erinevate nimetuste all juba ammusest ajast. Tuntum neist on vast soomlaste talkkuna, Leedus nimetatakse seda malti­niaiks, Ida-Poolas ja Põhja-Venemaal toloknoks. Eestipäraselt on kama kirja pandud juba 18. sajandi alguses eesti-saksa sõnaraamatus ja see tähendas «keedetud kaertest jahu».
Algselt kasutati kama tehes põhiliselt otra , hiljem hakati kasutama ka kaera. Tänapäeval tuntud segakama, mis sisaldab ka kaunvilja, sai alguse Mulgimaalt ja levis üle Eesti.
Kamajahu valmistati kodus nagu muudki jahu, tavaliselt kevadel pärast seemnevilja külvi allesjäänud viljast. Hoolas perenaine tegi alati lisaks jahule ka paar vakka kama.
Esmalt valati vilja peale niipalju vett, et terad oleksid kaetud ja keedeti paar tundi, kuni tera hakkas pehmeks minema.
Siis kallati terad puhtaks pühitud ahjupõrandale kuivama, ahjusuu pidi samal ajal lahti olema, et liigne aur välja läheks.
Kui auru enam polnud, ahjusuu suleti ja terad küpsetati purukuivaks.
Lõpuks jahvatati kas käsikiviga või veskis jahuks. Kamaterade küpsetamine nõudis suurt vilumust ja nii vastutusrikast tööd tegid perenaised alati ise.
Tänapäeval on kama tegemine usaldatud suurtele tootmisettevõtetele. Pereleib Tootmise AS Pärnu tsehhis tehakse suvel 45 tonni kamajahu kuus, mille eestlased ka rõõmsalt nahka pistavad.
Kama söömiseks segati seda algselt veega, hiljem juba rõõsa või hapupiimaga. Paksuks kördiks segatud kama juurde anti silku-leiba, vedelat kama söödi magustoiduna. Üldiselt peeti kama siiski kergemaks suvesöögiks või vahepalaks, mida oli hea lännikutega metsa ja põllule kaasa võtta. Paksemast kamast sai pigistada ka palle, mida sõid peost enamasti lapsed ja mida anti kaasa karjapoistele.
Jahuse maitse vastu aitab röstimine
Tänapäeval on kama enamasti suvine toit, kui suure palavusega tugevamat toitu süüa ei jaksagi.
Tavaliselt süüakse kama segatuna keefiri, hapupiima või jogurtiga ning kes soovib, lisab ka suhkrut. Kama sobib hästi kokku ka meie metsas kasvavate marjadega. Kellele aga kama jahune maitse ei meeldi, võib kamapulbri eelnevalt pannil üle röstida.
Kama kasutavad ka erinevad kondiitritoodete tootjad, samuti lisatakse kama maiustustesse.
Kuna praegu on tõsiselt päevakorral Eesti oma toidu otsimine, siis paljud restoranid on võtnud oma menüüdesse toite, kus on kasutatud kamajahu. Olgu selleks siis kamajahust küpsetatud kook või õhuline magustoit.
Kuna aga lihtsuses peitub võlu, siis on omal kohal ka traditsiooniline kamajook või -söök segatuna hapupiimaga.
Kama sööjal peab aga olema kannatust – hea kama tahab natukene seista. Nii umbes 10 minutit.
Retseptiriba
Kamakört
Vaja läheb: 2 klaasi hapupiima või keefiri, ½ klaasi kamajahu, 2 sl. mett või suhkrut.
Valmistamine: Sega ained omavahel hästi läbi ja lase seista 10 minutit.
Kama-kartuli rattad
Vaja läheb: 0,5 kg kartuleid , 120 ml piima, 0,5 tl soola, 2 muna, 1 dl kamajahu, 1 dl nisujahu .
Valmistamine: Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees ja lisa soe piim. Tambi tugevaks püreeks ja lisa munad. Sega korralikult ja lisa jahud. Vajadusel maitsesta soolaga. Vormi märgade kätega kanamuna suurused pallid ja vajuta need lapikuks. Küpseta 225 oC juures 15 minutit. Seda toitu võib pakkuda lisandiks mõnele kalaroale või süüa lihtsalt hapukoorega.
Sama retsepti järgi võid valmistada ka suupisteid. Selleks tuleb teha vaid väiksemad koogikesed ja suitsukalast võib neile peale teha kas salati või vahu.
Broileri-ananassipirukas
Vaja läheb: põhi – 1,5 dl kamajahu, 1,5 dl nisujahu, 1/2 tl küpsetuspulbrit, 1/2 tl soola, 100 g võid, 1 dl külma vett; täidis – 250 g broilerifileed, 100 g porrut, 100 g ananassikompotti, 50 g punast paprikat, karrit, soola, jahvatatud paprikat, musta pipart ; munamass – 2,5 dl piima, 2 muna, 50 g juustu.
Valmistamine: Sega kokku kamajahu, nisujahu, küpsetuspulber ja sool. Tükelda või kuubikuteks ja sega jahudega muredaks massiks. Lisa külm vesi ja sega ruttu tainaks . Vooderda sellega 27 cm läbimõõduga pirukavorm. Tõsta põhi külmkappi tahenema. Pruunista broilerifilee ribad õlis ja lisa viilutatud porru ja paprika , lõpus lisa ananassitükid ja maitsesta segu. Küpseta põhja 200 oC juures 10 minutit, vala sinna küpsetatud broilerimass ja peale ettevaatlikult muna-piima mass. Riputa peale riivitud juustu ja küpseta 200 oC juures veel 30–40 minutit, kuni munamass on hüübinud.
Kamakreem keedisega
Vaja läheb: 200 ml piima, 2 munakollast, 50 g suhkrut, 125 g hapukoort, 15 g želatiini, 50 ml külma vett, 50 g kama, 100 g keedist .
Valmistamine: Kõigepealt paisuta želatiin külma veega. Klopi munakollane koos suhkruga kergeks vahuks. Lisa vähehaaval piim ja kuumuta segu vesivannil , kuni pakseneb ja muutub tihedaks. Sulata želatiin ja vala piima-muna segusse . Sega omavahel kama ja hapukoor . Sega massid kokku ja vala vormi. Selleks, et kreemi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kama #1 Kama #2 Kama #3 Kama #4 Kama #5 Kama #6 Kama #7 Kama #8 Kama #9 Kama #10 Kama #11 Kama #12 Kama #13 Kama #14 Kama #15 Kama #16 Kama #17 Kama #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aliamk Õppematerjali autor

Lisainfo

Infot kama kohta
kama , eesti rahvustoit

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

652
pdf
Asjaajamise alused
33
docx
Koka kutseeksami küsimused ja vastused
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
26
docx
Koka eksamiküsimused vastustega
80
docx
Toidukauba õpimapp
62
doc
Toiduained
29
doc
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused
14
odt
EESTI TOIT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun