Kaltsiumi looduslikud ühendid (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

II A rühma metallid

elektrone veidi raskemalt ja seega jäävad oma keemiliselt aktiivsuselt leelismetallidele mõnevõrra alla. Sellest hoolimata kuuluvad leelismetallid koos leelismuldmetallidega kõige aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek kaltsiumi või tema ühendite mõjul telliskivi punaseks, strontsiumi mõjul punaseks ja baariumi mõjul kollakasroheliseks. Ca Sr Ba Kaltsiumi, strontsiumi ja baariumi leekreaktsioonid. 2.3 II A rühma metallide füüsikalised omadused Kõik II A rühma metallid on värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. Võrreldes leelismetallidega on neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. Selle põhjuseks on asjaolu, et nende aatomitel on ühe väliselektroni asemel kaks väliselektroni. Samuti sarnaselt leelismetallidega on nad pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega

Keemia

1

doc

II A RÜHMA METALLID

aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, olmeseadmete, karkassmööbli jm valmistamisel. Magneesium leiab rakendust nii säraküünaldes aga ka sulamitena mitmetes sõidu- ja elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides. Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises.

Keemia

5

docx

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat

Seda kasutatakse paljudes alades , millest ka juttu tuleb. Seda kasutatakse nii ravimitena kui ka ehitusaladel . Kaltsium ise on aga perioodilisustabelis A-rühma metallides , perioodis IIA , tema aatomi number on 20 ja tema aatommass on 40,08 . Kaltsiumkarbonaat on aine , milleta oleks inimkonnal raske teatuid asju valmistada . Kaltsiumkarbonaadi valem Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses. Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) on keemiline aine , mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca 2+) ja karbonaatioonist (CO32­). Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine.. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

NaCl (naatriumkloriid, keedusool) – keemia- ja toiduainetetööstus KCl – põllumajanduses (kaaliumväetisena) …K – üks taimede kolmest põhi-toiteelemendist Paljud taimed ei talu Cl--iooni, seetõttu kasutatakse sageli teiste sooladena : K2SO4, KNO3 peam. LmHal: värvitud, vees hästi lahustuvad (peale LiF) kristalsed, kuubilise võrega (kuid mitte identsete kristallvõredega) ühendid Enamkasutatavad leelismetallhalogeniidid: NaCl, NaF KCl, KBr, KI, KF väga palju kasutusalasid LiCl . H2O 2.2.6.4. Nitraadid LmNO3 - värvitud, kristalsed, kergesti vees lahustuvad NaNO3 - “tšiili salpeeter” – looduslikku kasutatakse praegu vähe  salpeeter - nitraatide rahvapärane nimetus KNO3 - väetis, musta püssirohu komponent, lõhkeainetööstuses KNO3-s sisaldub 2 toiteelementi; K/N vahekord pole taimedele päris sobiv

Keemia

Kommentaarid (0)