Kaltsium (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Kaltsium

Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Veronika Tsehhojeva 11 B Õpetaja: Kristi Koosa Tallinn 2014  Kaltsium Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides

Keemia

7

odt

Mineraalained

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Mineraalained Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 MINERAALAINED...................................................................................... 3 1. Kaltsium...................................................................................................... 4 2. Fosfor.......................................................................................................... 5 3. Naatrium..................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..........................................................7  Mineraalained

Kokandus

21

pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

800mg * 760 g piimas, täitmiseks, kuuludes organismi * 110 g juustus, luukoe, hammaste ja teiste * 320 g piimasokolaadis, kudede koosseisu, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, ·kudede ainevahetuses. * 1,9-2 kg spargelkapsas või Kaltsium kindlustab veresoonte hiina kapsas seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida  rakuseinu, ·lihaste normaalse töö tagamiseks, ·vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, ·vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, ·neerude normaalseks

Toiduained

27

docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Raua päevane soovitus on 9­15 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks: * 50 g hautatud maksas, * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas. Kaltsium Kaltsium tagab organismi terved luud, hambad, lihased ja närvid. Luuhõrenemine e. osteoporoos on seotud kaltsiumi ainevahetusega. struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, · kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, · lihaste normaalse töö tagamiseks, · vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, · vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, · neerude normaalseks funktsioneerimiseks, · kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, · raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides,

Toitumisõpetus

31

doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

· seedeelundite haiguste korral. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise- ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Raua päevane soovitus on 9­15 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks: * 50 g hautatud maksas, * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas. 2. Kaltsium Kaltsium tagab organismi terved luud, hambad, lihased ja närvid. Luuhõrenemine e. osteoporoos on seotud kaltsiumi ainevahetusega. Vajalik: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, · kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, · lihaste normaalse töö tagamiseks, · vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks,

Toitlustuse õpetus

6

pptx

KALTSIUM - Powerpoint

KALTSIUM Reio Saarniit KBp-12 Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järkjärgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus. KALTSIUM LOODUSES Looduses leiame seda väga paljude mineraalide lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises

Bioloogia

12

docx

AINE-JA ENERGIAVAHETUS

lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

35

pptx

BIOKEEMIA

Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl­ Täidavad biofunktsioone ioonsel kujul Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Enamuse makromineraalide ioonsed kontsentratsioonid on raku sees ja väljas erinevad: · Ioonse gradiendi tagavad spetsiifilised membraanvalgud KALTSIUM Levinum mineraalaine inimorganismis. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi. Ööpäevane vajadus 1000-1300mg.). Esineb kahes vormis: · Lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) ­ luudes ja hammastes · Ioonne kaltsium (Ca2+) ­ (Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena.) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3

Biokeemia

Kommentaarid (0)