50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hunter06
Õppematerjali autor
Seda on kuskil 12% kogu hotspoti pindlast. Sellest alast ainult 77 000 km2 (5,2% hotspoti pindalast) on määratletud IUCN kategooriatega I kuni IV. Lisaks on enamus kaitse alla võetud alad need, mis seda kõige vähem vajavad, mis on kõige vähem kasutatavad ning kus asuvad kõige vähem väärtuslikud elamiskeskkonnad. Kõige mitmekesisemad ning 4 tähtsamad madalmaa metsad on vähe esindatud kaitsealasüsteemis ning nad on haavatavad põllumajanduse ja metsatööstuse poolt. [1] Sundas on ka lai varieeruvus parkide ning reservide kaitse ja korralduse osas. Mõned, näiteks Kinabalu Sabahis, Gunung Gede Pangrango Jaavas ning Hala-Bala Tais on väga hästi kaitstud. Teised, näiteks Kutai rahvuspark on täielikult puudest lagedaks tehtud tänu metsaraiele, põuddele ning tulekahjudele. Et tagada pikaajalist
LOODUSVARAD Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu. TAIMESTIK Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne looduslik mitmekesisus maailmas teisel kohal Brasiilia järel. Indoneesias on väga palju erinevaid taimkatte vorme: troopilised vihmametsad, põhja ja lõuna madalikud, mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud. Seal on umbes 28000 liiki õistaimed Indoneesias, mis koosneb 2500 erinevad orhideed, 6000 traditsioonilisi ravimtaimi kasutatakse Jamu. 122 liigi bambusest, üle 350 liigi rotangist ja 400 liiki Dipterocarpus, Sealhulgas eebenipuu, sandlipuu ja tiikpuu. Indoneesia on koduks ka mõned ebatavaline liigid mt. nagu lihasööjad taimed. Sealne taimestik on lopsakas ja rikas troopiliste liikide poolest
930620; 51% Joonis 1.1.1. Indoneesia maismaa jagunemine protsentuaalselt, 2012 seisuga Ülevalasuvalt jooniselt 1.1 on näha, et metsaalasid on Indoseesias 51%, kuid erinevate allikate andmeil on see 50-58%. Siinkohal ja edaspidi on kasutatud ametlikke FAO andmeid nende olemasolul. Kõikidest metsaaladest on 34% kaitse all, 21% metsa puhul on ette nähtud, et see maa konveteeritakse ümber kasutamiseks muul otstarbel ning ülejäänud 45% on majandatavad metsad. (FAO) FRA 2010 aasta Indoneesia metsaressurside raporti kohaselt jagunevad indoneesia metsaalad nagu näidatud tabelis 1.2. (FRA 2010) Tabel 1.2. Indoneesia metsaalade jagunemine 2010 aastal (FRA 2010) Liik Pindala km2 Kaitse all olev mets 330 381 Ümber konverditav mets 204 059 Majandatav mets 437 269 S.h. istandused 36 680
Hüdroelektrijaam: • Jaam Agam hydro, asukoht Batang Agam, Sumatra • Jaam Singkarak hydro, asukoht Singkarak, Sumatra Hüdroelektriline pumbajaam: • Jaam Upper Cisokan pumped storage hydro , asukoht Cianjur Cisokan river and Cirumamis river, Java-Bali ' • Jaam Matenggeng pumped storage hydro, asukoht Majenang Cijolang river and Cimancing river, Java-Bali Meeleavaldus Indoneesias tuumaenergia vastu 9. metsandus Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% riigi maismaa pindalast. Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%. Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava). Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja
Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade arv maailmas on vähenenud ligi 40% Metsade arv on vähenenud tänu inimtegevusele, puud on eemaldatud näiteks teede loomiseks või majade ehituseks. Kõige suurem oht bioloogilise mitmekesisuse jaoks on troopiliste metsade häving Trooplised metsad on ligi 150 miljonit aastat vanad ja aastas arvatakse hävivat ligi 130 000 km2 aastas Iga hektar troopilist metsa on unikaalne ja kordumatu bioloogiline mitmekesisus Irooniline on see, et metsade taastamine ja suurendamine toimub põllumajanduse arvelt Metsade taastamine aitab veidi stabiliseerida süsiniku suurenemist troopiliste metsade hävitamise tõttu, aga see ei taasta bioloogilist mitmekesisust või kliima stabiilsust
Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel. Arvatakse, et umbes 1227-1785 indo- hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg.
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
Vihmametsad Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid