5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
virmo3
Õppematerjali autor
Varakambris saab näha ja osta erinevaid meeneid, samuti käsitööd. Varakambris pakutavate esemete hulgas on ka vanu tarbeesemeid, tööriistu ja mälestusesemeid. · Kalevipoja muuseum on asutatud 2001. a lõpul ja avatud alates 11. maist 2002. Muuseum asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas endises Saare koolimajas. Põhjuseid, miks muuseumi nimeks sai just Kalevipoja muuseum on mitmeid. Näiteks Jõgevamaa ja Saare vald on ju tihedalt seotud Kalevipoja lugudega. Seal on Kalevipoja mõõk Kääpa jões, puhkepaigad, kivid, sood, hobuse jäljed jpm.. Samuti leidis Kalevipoeg oma lõpu Kääpa jões, seega oleks ju igati sobiv, et Kalevipoeg ärkab just seal ellu ja miks mitte seda muuseumi näol? Kalevipoja muuseumis on 12 teematuba. Kuna muuseum kannab Kalevipoja nime, siis 3 toas tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale: Faehlmanni ja Kreutzwaldi
Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse "Kalevipoeg" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), Carl Robert Jakobson tutvustas laulujumalat oma koolilugemikes. Aastal 1865 loodi Tartus lauluselts Vanemuine, mis korraldas ka esimese üldlaulupeo. 20. sajandi alguseks oli Vanemuine eesti rahva hulgas enam-vähem üldtuntud ja suures osas peeti teda tõenäoliselt ehtsaks muinasusundi jumalaks. Kalevipojaga seotud tegelased ja kohad Jumalad Ilmarine (Ilmarinen) | Uku | Pikker (Äike) | Vanaisa | Vanemuine (Väinämöinen) Kangelased Alevipoeg | Linda | Kalev | Kalevipoeg (Sohni) | Olevipoeg | Sulevipoeg Negatiivsed tegelaskujud Sarvik | Sortsid | Soome tuuslar (tuuletark) Ülejäänud tegelased Härjapõlvlane | Muruneiud | Mardus | Penilased (Penisabalised) | Põrgupiigad | Raudmehed | Salme | Soome sepp | Saarepiiga | Varrak (Lapu
huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja räägitakse pikemalt Tartust, Viljandist, Otepääst – nende linnade lugudele pannakse kroonikas algus. Kroonikas mainitakse ka külasid või veel väiksemaid kohti. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt)
aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741. aastal esimese eestikeelse hernhuutliku lauluraamatu. Saksamaalt pärit vagadusjuttude tõlgetega alustas omamoodi eestikeelset jutukirjandust. Quandt andis välja 1737. aastal mõne
Kristjan läheneb neljakümnele, temast on saanud trusti vanemmeister. Raamat algab vanaaastaõhtuga: Kristjan ootab külalisi, shampus jahtub vannitoas. Elu on märgatavalt edenenud. Tegelaskonda kuulub igat masti Nõukogude aja tegelasi: varustajaid, ametiühingu funktsionääre, brigadire, sekka juba ka haritlasi. Taustaks trammitrusti remondibrigaadi mehed. Ka vahepeal uuesti abiellunud ja lahutanud Anne on jätkuvalt mängus. Konfliktid on seotud nö igapäevase leiva teenimisega, töö ja tunnustamisega. Inimesed Kristjani kõrval annavad talle oma sisemonoloogides hinnanguid. Temagi ei ole enam nii üheselt lihtne ja hea. 3. "Seitsmendas läänes" (1965, trükiarv 20 000) Elu kaevandusasulas. Mäeinstituudi lõpetanud Käsper tuleb tagasi ja asub tööle katsejaoskonna ülemana. Ühtteist on muutunud. Stalini pilt kombinaadi saali tagaseinas on asendunud korvpallilauaga. Käsperil
Tollikontorid tekivad Tallinnasse, Narva, Pärnusse, Kuressaarde. Ka mõnda aega sisemaised tollipunktid (Tartu). Ametnikkond ja dokumentatsioon olid venekeelsed. Ka põhjarannikul Toolse. Seal oli lubatud nn talupojakaubandus (eelkõige Soome piirkonnaga). Sealt saadi nt kala, vastu anti vilja. 12 Rüütelkonnad 18. sajandil oli Eesti ala seotud kolme rüütelkonnaga Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkond. 1795. aastast peaks juurde tooma ka Kuramaa rüütelkonna (meie kontekstis siiski eriti oluline pole). Kõige väärikam, pikema kujunemislooga oli Eestimaa rüütelkond (varem Harju-Viru rüütelkond), mille juured lähevad tagasi 13. sajandisse. Kõige varasem, järjepidevalt tegutsenud, kogu aeg valitsemise juures osalenud. Eestimaa rüütelkonna ühinemine esimest korda kokkuleppeliselt 1259.
Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. 4. ,,Toomas Nipernaadi" analüüs Pilet 3 1. Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg. Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks
Alalhoidlikud süüdistasid teda a moraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898). Verlaine ja Rimbaud olid seotud Pariisi Kommuuniga, lahkusid seetõttu riigist, elasid boheemlaseelu, pruukisid uimasteid, neil olid homoseksuaalsed suhted. Ometi lõid nad sel ajal oma parimad teosed, nt Verlaine'i lüürilis-melanhoolne luulekogu "Sõnadeta romansid" (1874), kus on eriti rõhutatud kõla- ja helivarjundeid, ja Rimbaud' "Illuminatsioonid". 1 Hiljem ütles Rimbaud oma loomingust lahti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid