Kalandus ja viljelus (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

KALANDUS JA VILJELUS
Kaisa Linder
11 klass
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
2019
Sisukord
Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3
Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4
Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5
Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5
Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6
Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6
Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7
Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8
Peatükk 9 Lisad lk.9
Sissejuhatus
2
Kalandus on majandusharu , mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide
(vähid, molluskid , veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja
siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega.
Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea
seisund ja kalaliikide mitmekesisus . Kalanduse alla arvatakse ka
kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja
jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Haritavat
maad, millel toidukultuure kasvatada, on tunduvalt vähem kui vett. Vesi on
elukeskkonnaks paljudele organismidele, keda inimene ka toiduks tarvitab.
Kalanduse alla kuulub ka vesiviljelus, mis tegeleb veeorganismide
kasvatamisega looduslikes või tehislikes veekogudes.
Kalandus ja vesiviljelus
3
Mereäärse asendi tõttu on Eestis ikka kalapüügiga tegeletud. Põhiline
kalapüügi piirkond on Läänemeri, kuid püütakse ka siseveekogudest ja
Atlandi ookeanist, vähesel määral on hakatud tegelema ka
kalakasvatusega.
Vesiviljelus tehnoloogiat saab looduslikest veekogudest kasutades
suuremat saaki kui ilma selleta. Vesiviljelus hõlmab ka kalaturismi ja
kalavarude taastootmist. Looduslike veekogude jaoks kasvatatakse
kalamaime ja noorkalu, et taastada sealseid kalapopulatsioone, mis on
ülepüügi või muude põhjuste tõttu vähenenud või hävinud. Vesiviljeluses
saab eristada ekstensiivset ja intensiivset tootmist. Ekstensiivne tootmine
põhineb fotosünteesil ehk kasvatatavad organismid saavad oma energia
ainult selles veekogus kasvavatest veetaimedest ja fütoplanktonist ehk
taimehõljumist. Intensiivse vesiviljeluse korral kasvatatavaid organisme
söödetakse. Ekstensiivse vesiviljeluse vorm on kõige vanem, seal
suletakse veeloomad kalda laguunidesse, tiikidesse või väikestesse
madalatesse järvedesse nii, et neid saaks hõlpsasti püüda.
Veekogusid puhastatakse tihti ja väetatakse, et soodustada veetaimestiku
arengut.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LinderKaisa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Kalandus

Sarnased õppematerjalid

ppt

Kalandus

KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga

Geograafia

odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8

Geograafia

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann

Loomakasvatus

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng