Kalad teiste toidulaual (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

· Geneetilsed; · Embrüoloogilised; · Zoogeograafilised 1 Kalade suursüstemaatilised üksused ja nende evolutsioonilne tagapõhi. Süstemaatilised suurjaotused on väga ebavõrdse esindatusega, mõnes väga eripäeases harus on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja tarbimisharjumused, millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade bioloogia iseärasused, millest olenem kui kerge on mõnda liiki kasvatada. 2 Valdav osa kalakasvatuse toodangust annavad kalad, kes kuuluvad seltsidesse: · Lõhelised; · Karpkalalised; · Sägalised; · Ahvenalised. 2. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur. Mis on selts, sugukond, perekond, liik, alamliik, teisend või vorm. Mida tähistavad kaks või kolma ladinakeelset

Kasvatavate kalade bioloogia

46

doc

Erizooloogia lühikonspekt

puuduvad, keha külgedel luuplaadid ogalik, luukarits S. LIITLÕUALISED: Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad.merinõel, madunõel, merihobu S. AHVENALISED: Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. ahven, koha, kiisk S. LESTALISED: Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. lest, kammeljas S. KERAKALALISED neliksarv-kohverkala EESTI KALAD Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven

Ökoloogia

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised

Kalakaubandus

17

doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. Stress on keskkonna või mõne muu faktori toimel esile kutsutud seisund ,mis viib indiviidi adaptiivse vastuse sellisel määral üle normi piiride, et tema võimalused ellu jääda on märgatavalt vähenenud. Bakterite esinemine kõikjal veekeskkonnas või nakkusekandja organismis endas viib selleni , et peaaegu kõikide stressifaktorite korral kala haigestub Kalakasvatustes mõjuvad stressitegurid e. Stressorid kaladele praktiliselt pidevalt. Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta.

Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia

19

doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Vermimine on kiire ja pöördumatu õppimise tüüp, mis leiab aset mõningate loomade varases arengustaadiumis. On teatud nn. kriitiline periood, mille jooksul jäljenamine aset leiab, N. hanepojad ja ema, lõhede kudemiskoht Vermimine aitab loomadel kokku hoida energiat, mis kuluks kas vanemate või järglaste või sobiva paljunemiskeskkonna otsimisele. Õppimisel katse ja eksituse meetodil seos mingi stiimuli ja sellega seonduva kasu või kahju vahel. Imiteerimise korral jälgitakse teiste loomade käitumist ja tehakse seda siis järele. Selline õppimine on näiteks tavaline kiskjate järglastel jahipidamise õppimisel. Innovatiivse õppimise korral suudavad loomad lahendada olukordi, millega nad ei ole kunagi varem elus kokku puutunud eelneva elukogemuse põhjal, ilma et nad peaksid läbi proovima kõiki võimalikke lahendusi. Probleem lahendatakse vaimselt enne lahedust proovides. Arusaamine ehk põhjuslikkus on kõige komplekssem õppimise vorm

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%

Eesti elustik ja elukooslused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

atraktiivsemaks autokasutaja jaoks.   Reisijate veole rohkem soodustusi.  Ühistranspordi probleemideks on korralduse poolepealt killustatus, turu korrastamatus ja riikliku järelvalve ebaühtlane ning puudulik tase  Ebaefektiivne toetussüsteem, mis ei motiveeri veeremit paremini säilitama ega uuendama. Veeremid on vananenud ja halvemas seisukorras.  Halb haakumine teiste transpordi liikidega  Teede ja raudteede infrastruktuuri halb olukord: madal liikumiskiirus raudteedel, peatuste, ootepaviljonide, bussi- ja rongijaamade mitterahuldav olukord, ümberistumisvõimaluste (terminalide).  Pakutavatest võimalustest vähene info.  Maine on madal.  Kergliikulusteid vähe Kasutatavate kütuste halb kvaliteet- keskkonnasõbralikumad kütused- biodiisel,

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)