Kalad (0)

Sarnased õppematerjalid

17

docx

KALAD - zooloogia referaat

----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus...........................................................................................

Eesti kalad

8

doc

Luukalad ja kõhrkalad

iseloomule. Keha katavad ja kaitsevad soomused. Kala nahas paiknevad limanäärmed eritavad lima, mis teeb kala libedaks ning see kaitseb teda ja samuti läheb kalal vees edasi liikumiseks sel viisil vähem energiat. Ujumisel aitavad kala uimed, küljejoon, ujupõis ja paindlik keha. Kehaga painutab ta end ühele ja teisele poole koos uimede kaasabiga, millega ta vees edasi liigub. Uimi kasutab kala ka manööverdamisel ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka ,,lendamiseks". Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla 15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda. (Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I)  2.2 Luukalade siseehitus Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett. Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja

Bioloogia

15

doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

harus on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja tarbimisharjumused, millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade bioloogia iseärasused, millest olenem kui kerge on mõnda liiki kasvatada. 2 Valdav osa kalakasvatuse toodangust annavad kalad, kes kuuluvad seltsidesse: · Lõhelised; · Karpkalalised; · Sägalised; · Ahvenalised. 2. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur. Mis on selts, sugukond, perekond, liik, alamliik, teisend või vorm. Mida tähistavad kaks või kolma ladinakeelset sõna liigi nimes, isikunimi ja aastaarv. Liigid koondatakse suurematesse süstemaatilistesse üksustesse, sarnased liigid moodustavad perekonna, sarnased perekonnad sugukonna, kuni selleni, et kõik loomad

Kasvatavate kalade bioloogia

34

doc

KALADE KEHAKUJU referaat

............................................................................................. 10 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus............................................................................11 2.3 Kehakatted...................................................................................................................... 12 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas......................................................................................14 4. Ohtlikud kalad.......................................................................................................................19 5. Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest eristada?....................................................21 7.Pilk kalade pulmarüüle...........................................................................................................29 KOKKUVÕTE....................................................................................................................

Kohuseteadliku kalapüügi korraldamine

7

rtf

Kordamisküsimused zooloogias (lameussid-kahepaiksed)

soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne. Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast, mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis. Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähid ja kalad. 5. Solkme areng. Kuidas toimub nakatumine liimuksolkmega? Liimuksolge (20-40 cm) elab inimese peensooles. Areng - munade arenguks peavad nad viibima 2 nädalat õhu ja niiskuse käes. Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. 6

Zooloogia

Kommentaarid (0)