Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kala ja kalatooted referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Müüja


Kati Salak
Kala ja Kalatooted
referaat


Juhendaja : Kaie Pärn

PÄRNU 2012
SISUKORD
Sisukord......................................................................................3
Sissejuhatus................................................................................4
Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6
Kalade haigused.........................................................................6
  • Difüllobotrioos................................................................6-7
  • Gaasimullihaigus.............................................................7
  • Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised..........8
  • Karpkalade rõuged...........................................................8-9
Kalade koostis............................................................................9-10
Kalad sisaldavad ........................................................................10
Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma........................10
Kalad liigitakse sugukondadesse..............................................10-11
Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad............................11

Kulinaaria :..................................................................................11


Kalade Puhastamine.........................................................11
Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2)
Kalade Soolamine ..............................................................14 (joonis.3)
Kalade Kuivatamine ..........................................................15-16 (joonis-4)
Kalade suitsutamine...........................................................17 (joonis.5)
Kalade Marineerimine ........................................................18-19
Kala Praadimine..................................................................19
Kalalõhna Kõrvaldamine.....................................................19
Kala Keetmine .....................................................................19
Kala Kaubanduses...............................................................19-23
Kalamari .........................................................................................24
Valgumari.............................................................................24
Serveerimine .........................................................................24
Kokkuvõte.......................................................................................25
Kasutatud Kirjandus........................................................................26
Sissejuhatus
Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise.
Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav. Kalast valmistatud toidud on hea tervise hoidmiskes väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide Jaapani ja Islandi elanikel (naistel ca 80, meestel ca 74 aastat), kelle peamine söök on kala. Selle referaadi käigus üritan anda lugejale informatsiooni kalade eirnevatest kasutamisvõimalustest, kasulikkusest ja toodetest, mida kauplusest osta saab.

Kala tähtsus talurahva toidus


Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli harva saada, siis leiva järel teisena kerkis toidulauale kala, mida keedeti koos kartulitega, munaga või siis valmistati kalasuppi piima ja veega, olenes sellest, mida parasjagu oli saada. Kalaroad olid põhiliseks toiduks eestlase laual aastaringselt . Roogi valmistati enamasti soolatud kaladest, sest värske oli hinnaline ja raske saada. Kala saadi rannarahvalt vahetuskaubana või siis osteti. Varasemalt oli mereandide ja teravilja väärtus sama, kuid mida aeg edasi seda väärtuslikumaks see muutus. Põllumehed sõitsid pikki vahemaid, et rannarahvalt kala osta, see oligi üheks põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai.
Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk , räim ja kiisk . Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünises, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem.
Tuhapäevast alates suurenes kala kasutamine eestalase toidulaual veelgi, sest liha varud olid otsa saamas ja loomade paljunemise ajal ehk siis kuni hilissuveni jahti ei peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri.
Latikas puhastati, pesti , lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees , milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada . Kuivanud latikad koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga . Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala pandi öö otsa leigesse vette, lisati pipart, loorberilehte ja peotäis soomuseid, sest mida rohkem oli soomuseid seda kõvem sült sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid.Mõnelpool küpsetati kuivatatud kalu sütel või siis mässiti paberisse ja süüdati põlema andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset . Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha.
Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supis. Kalamarjasuppi tehti ahvena -, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid , kohevad ja hästi maitsvad . Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks , lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale.
Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba.
Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas . Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii-kala ütleb: „Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst.“ Silk palunud taevataati: „Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna mind rikka kätte, see nüllib naha, annab paraja kätte.“

Kalade haigused

Ka kaladel on oma haigused – parasitaar– ja nakkushaigused, isegi kasvajad . Meie vete kaladel on leitud rohkem kui 120 eri liiki parasiite. Neist on inimesele ohtlik ainult laiuss . Enamik kalade parasiite ei põhjusta nendega ühes ja samas veekogus elavate kalade hulgas nakkuspuhanguid, kuid nad võivad muutuda ohtlikuks veekogusse toodud uutele kalaliikidele, kellel puudub vajalik immuunsus . Haiguste korral kalakasvanduses ravitakse kalu. Nakkushaigusvastaseid ravimeid antakse söödaga või süstitakse. Ka kalade sooleparasiitide vastu antakse ravimeid söödaga.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kala ja kalatooted referaat #1 Kala ja kalatooted referaat #2 Kala ja kalatooted referaat #3 Kala ja kalatooted referaat #4 Kala ja kalatooted referaat #5 Kala ja kalatooted referaat #6 Kala ja kalatooted referaat #7 Kala ja kalatooted referaat #8 Kala ja kalatooted referaat #9 Kala ja kalatooted referaat #10 Kala ja kalatooted referaat #11 Kala ja kalatooted referaat #12 Kala ja kalatooted referaat #13 Kala ja kalatooted referaat #14 Kala ja kalatooted referaat #15 Kala ja kalatooted referaat #16 Kala ja kalatooted referaat #17 Kala ja kalatooted referaat #18 Kala ja kalatooted referaat #19 Kala ja kalatooted referaat #20 Kala ja kalatooted referaat #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kati Salak Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
doc
Kala- ja kalatooted
3
doc
Kalad ja kalatooted
25
doc
Kalade referaat
62
doc
Toiduained
80
docx
Toidukauba õpimapp
20
pptx
Kala ja Kalatooted Power point
34
doc
KALADE KEHAKUJU referaat
17
docx
KALAD - zooloogia referaat



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun