Referaat ,,Hügieeninõuded kala esmakäitlemisel" Kärt Allik KF 41 Sisukord: 1. Sissejuhtatus............................................................................................................3 2. Kalatootmis ettevõtte enesekontrolli nõuded..............................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.........................
kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav. Kalast valmistatud toidud on hea tervise hoidmiskes väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide Jaapani ja Islandi elanikel (naistel ca 80, meestel ca 74 aastat), kelle peamine söök on kala. Selle referaadi käigus üritan anda lugejale informatsiooni kalade eirnevatest kasutamisvõimalustest, kasulikkusest ja toodetest, mida kauplusest osta saab. 3 Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli
Nad pesitsevad põrandal ja trappides, jäätmete nõudel, seadmetel, igal pinnal, mida korralikult ei pesta ega desinfitseerita. 33. E. coli levikuteed, ennetamise võimalused Levib hakkliha, toorpiima, linnuliha, siidri ja saastunud veega. Ennetamine – kuumtöötlus, ristsaatsumise vältimine, kiire ja korralik jahutamine, põhjalik taaskuumutamine. 34. Cl. botulinum allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Allikateks muld ja vesi ning levib liha, kala, vorstide ja vähese happesusega konservide vahendusel. Ennetamine – õige konserveerimine ja protseduurid (pH, temp, aeg, soolasisaldus, aw, nitritid) 35. Cl. perfringens allikad/ levikuteed, ennetamise võimalused Allikad – muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi (spoorid). Leivb toidukäitleja, toore liha ja köögiviljadega. Ennetamine – varem valmistatud toidu kiire jahutamine, korrektne taaskuumutamine. 36
Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53 Liha ja lihatooted 55 Kala ja kalatooted 57 Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63 Alkohoolsed joogid 65 5. Menüüde koostamise alused 74
Peab jälgima tootja nime, tootjapoolset kvaliteedisertifikaati ja realiseerimistähtaegu. toiduainete säilitamine vastavalt omadustele Kui toidukaup saabub ettevõttesse, siis ta ladustatakse või pannakse müüki vastavalt sellele toidukaubale omastele säilitustingimustele. Kindlasti peab jälgima tootjapoolsete temperatuurireziiminõuete täitmist. Valgurikkad toiduained on kiiresti riknevad, mistõttu nad säilitatakse üldreeglina madalatel temperatuuridel ja külmikutes. Värske kala säilitatakse temperatuuril 0°C juures ja jää peal. toidu valmistusviisid. Kui valmistatakse toitu, siis peab alati kindel olema, et toit oleks korralikult läbi küpsenud. Seepärast kontrollitakse toidu läbiküpsemist termomeetriga, mitte tikuga või noaga, nagu seda kodustes tingimustes tihti tehakse toidu ja toidunõude "ringlusteed" Kuna mustad nõud võivad olla saastunud mikroorganismidega, seepärast peab kasutatud
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
väikeste maimude söötmiseks kasutatavat peeneteralist sööta nimeta takse startersöödaks, suuremate kalade söötmiseks kasutatavat sööta kasvusöödaks. 6. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. a. Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. Põhjuseks võib olla nii sööda halb omastamine kui ka see, et osa sööta
Kõik kommentaarid