Kakskeelne laps ja tema õpetamine (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Kakskeelsus

Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed

Eripedagoogika

11

odt

Kakskeelne laps

Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism ­ kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne

Lapse areng

11

doc

Kakskeelsus

Sissejuhatus Eesti koolis õpib üha rohkem lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Enamik neist pärineb segaperekondadest, paljud aga ka perest, kus kumbki vanematest ei oska eesti keelt või oskab seda kehvasti. Lapsed saavad õppimisega sageli edukalt hakkama. Muukeelsete laste hakkamasaamine eestikeelse õppega on väga erisugune. On selliseid lapsi, kes lõpetavad medaliga, aga ka neid, kelle probleemid kasvavad nii suureks, et laps ei taha enam koolis käia. Ka vanemad, kes on otsustanud oma lapse eesti kooli panna, peavad teadma, et nendel tuleb lisatööd teha, näiteks selleks, et arendada lapse emakeelt. Kõige suuremaks mureks on aga kõigil koolidel eesti koolis õppivate muukeelsete laste puhul keelekeskkonna puudumine väljaspool koolitunde. 3 1. Kakskeelsus 1. 1 Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on kahe keele võrdselt täiuslik valdamine (Kirch 1988)

Eripedagoogika

4

docx

Kakskeelne laps -I loengu kokkuvõte

Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist

Eripedagoogika

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi. See ei ole ainult eesti keele õpimine nagu sellist, aga täiesti õppimine riigi keeles. On olemas nii varajane kui ka hiline keelekümbluse õppimine, mõlemad juhtumid on head. Muidugi vene õpilastel on algselt väga raske eesti keeles õpida, aga ajaga harjuvad nad. Selle programmi plussiks on, et lapsed valdavad juba lapsepõlvest kaht keel, vene ja eesti keel. Õpetajal on ka raske, sest temal on nagu kaheosaline töö, tema kohustus on, et õpilased said tunni teemast aru ja suutsid selle eesti keeles väljendada. Meie projektis esile toodud näited kindlustavad selle programmi positiivseid küljed. Kui vaadelda selle teema filosoofilisest vaatenurgast, võib öelda, et siin esinevad mõned raskused, see on eriti õpilaste käitumine, nende suhtumine õpetajasse ja eriti koolisse, kus nad õpivad. Projektist, Te teate, mis raskused on olemas ja kuidas neid likvideerida. 1. Teise keele keelekümblusprogrammid

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

4

docx

Kakskeelsus-autism referaat

Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et

Eripedagoogika

9

docx

Kakskeelne laps

Kakskeelsus on mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus. 😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaalsus. Kakskeelset arengut mõjutavad tegurid Miks ja milleks on kakskeelsuse teema oluline. Ligi pool maailma elanikkonnast on kakskeelne. Maailmas on üle 200 riigi, kuid keeli on üle 6000, seega ükskeelse riigi olemus on praktiliselt välistatud. (Nt Soome – ametlikult kakskeelne – rootsi ja soome keel). Kristiina Praakli uuringute tulemusena räägitakse Eestis 211erinevat emakeelt. Keelemaastik muutub igapäevaselt. Inimeste liikumine riigist riiki, ühest kultuuriruumist teise põhjustab erinevate keelte segunemise, vajaduse uue keele omandamise järele.

Eripedagoogika

4

doc

Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted

ja seepärast oleme kannatlikud nendega, kes ei ole sorav meie keeles. Keel on ka tähtis kultuurili aspekt. Ta näitab inimeste väärtused. Inimene peab keskenduma õpitavas keeles näiteks järgmistele küsimustele: "Tere, Kuidas läheb?" ,,Kus asub bensiinijaam?" või ,,Kus asub kauplus?". umbkeelne õpe ­ . Piiritletud. On olnud mõned uuringud teha võrrelda monolinguals koos kakskeelsed. Kuigi ükski uuringud on leidnud veenvaid tõendeid, et on ükskeelne või kakskeelne on parem kui teine, palju on näidanud, et multilinguals on võime paremini mõista üldist. Ei ole olulist erinevust üldise sõnavara sisu ja teadmisi ning nad jõuavad keeles verstapostid ligikaudu samal ajal, kui ükskeelne lastele. Kakskeelne lapsed näitavad sama kirjalikult võimeid, lugemisoskust, sõnavara kasu ning arusaamise oskus oma ükskeelne eakaaslastega. Kõik uuringud esitatakse on näidanud,

Keeleteadus

Kommentaarid (0)