50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
194 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lolljapaha
Õppematerjali autor
Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:
..................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine..............................................................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus................................................................................. 15 4.1 Jätkusuutlik valitsemine............................................................................... 16 4.2 Heaolu kasv................................................................................................. 16 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus...............................................17 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada?..................................................................18 Kokkuvõte..............................................................
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline
fasistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur. 1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Ülesanne oli neil stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus-, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini. Hakati arendama ka regionaalpoliitikat. Üleminek infoajastule Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info
Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised Ressursirikkad 18. saj. Võeti kasutusele aurumasin - algas kõrgkoolid ja kõrgharidus. Tähtis ressurss arengumaad, mis ei masintootmine. informatsioon. Maailmamajanduse suuda industrialiseeruda Ettevõtete paigutamisel oluline faktor globaliseerumine. Tootmine paigutatud on jäänud kõrged veokulud. 20. saj. algus - kolooniates sinna, kus on odavam. Sügav
aastaselt. 1.jaanuarist 2017 toimub üleminek uuele ametlikule pensionieale, milleks on 65 eluaastat (Pensionikeskus, kuupäev puudub). Kui aga ühe vanemaealise kohta jääb alles järjest vähem töötavaid inimesi, siis on keeruline leida vahendeid ettenähtud ülesannete rahastamiseks. Noorte, tööeas inimeste väljavool Eestist tingib samuti vajaduse vanemaealisi kauem tööturul hoida. Samal ajal võimaldavad paindlikumad töövormid (olgu selleks osaline koormus või kaugtöö) vanemaealiste kogemusi ja oskusi pikema perioodi vältel tööturul hoida. SHARE uuring on interdistsiplinaarne rahvusvaheline projekt, mis koondab andmeid vanemaealiste tervise, töötamise ja pensionile siirdumise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE- uuringutega 2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev töö põhinebki. Käesolevas töös ei ole kasutatud uuringu tulemusi tervikuna, vaid on keskendutud moodulitele, mis
Polüarhia-arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralistlik valitsemine/nüüdisdemokrattia Polüarhia olulised tunnused- alternatiivsed infoallikad,vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat 1.4 Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal punktil – eesti kultuuri elujõulisus ; heaolu kasv ; ökoloogiine tasakaalustatus ; ühiskonna sidusus Jätkusuutlik VALITSEMINE- võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane ehk võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas Hea valitsemine on tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise tulemuslikkus näitabki kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Heaolu kasvab investeeringute pealt, s.t et kulutused sotsiaalpoliitikale
arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks tööstustootmist ja tootmisvõimsust, postindustriaalses ühiskonnas aga teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tööstusajastul oli eesmärgiks võimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetõttu hinnati ka riike selle järgi, mitu tonni sütt ja rauda või mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis postindustriaalne ühiskond vajab hoopis teistsugust tööjõudu haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analüüsis ka tööstusjärgse ühiskonna juhtimist, leides, et see peab olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid