Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Anton Tšehhov näidend 'Kajakas' Kokkuvõte

Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arvas vastupidist. Tulid Sorin ja Treplev. Sorin ütles, et tal on maal olles ebamugav tunne. Treplev saatis Maša ja Medvenlo lava juurest ära, sest etendus ei olnud veel alanud. Sorinit huvitas, miks Treplevi õde tujust ära on

Kirjandus

11

doc

Imeline kirjandus

1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuuri, suleti mitmeid ajakirju. Peal

Kirjandus

33

docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

keel on voolav. Vähe monoloogi ja dialoogi. Kirjeldusi on vähe, kuid need on pikad. 2.KLASSITSISM JA VALGUSTUS MAAILMAKIRJANDUSES Klassitsismi filosoofiline alusidee väljendub Rene Descartes'i sõnades: ,,Cogito, ergo sum" ehk ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". See seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsismi iseloomustab: a) Põhineb ratsionalismil ­ vältis kõike juhuslikku ja segast. b) Väärtustab antiigist tuntud zanreid ­ tragöödia, komöödia, satiir, kangelaseepos jne. c) Tähtis on loogilisus ja selgus. d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias

Kirjandus

21

doc

Vene kirjandus

rõhutas tegelaste siseelu. Näiteks ,,Daam Koerakesega" ­ tegevust oli suhteliselt vähe 3. Oma kesta tõmbunud erakvähk ­ Belikov Karusmarjad ­ ,,Karusmarjad Tsehhovi näidendid ,,Kajakas" Probleem: Haige mõisniku juures tekivad külaliste ja elanike vahel pingelised ja keerulised suhted. Armastus, Armukadedus ja suhe kunstiga Tähtsamad tegelased: Treplev, Erkadina, Trigorin, Sorin, Niina · Lõpus lasi Treplev ennast maha, sest Niina ei armastanud teda · Kajakas sümboliseerib vabadust · Treplevi kaudu näidati tolle aja venemaa olustik. Ta peab kunsti vormi olulisemaks kui sisu, seepärast teda ei mõisteta. Ta ei tea mis on tõeline kutsumus. · Niina on nõus kunsti eest kannatama. Tsehhovi arvates on ta tõeline kunstnik ,,Kirsiaed" Tegelased: Toapoiss Jasa Toatüdruk Dunjasa Ljubov Andrejevna Gajev Toapoiss Friss Kaupmees Lopahhin Üliõpilane Trofimov

Eesti keel

4

doc

Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted

Palju on vastandamisi: Arkadina ­ ei väärtusta rolli, tahtis nime teha, pikk karjäär Nina ­ vaiksem, tagasihoidlik, kõik veel ees, tahtis hingeliselt kunsti teha; Tsehhov: ,,Arkadina armastas ennast kunstis, Nina kunsti endas." Trigorin ­ enesekindel, vanem, kuulus, kirjutanud palju häid teoseid, salapärasem, ei rääkinud palju loomingust, väärtustas teatrit Treplev ­ kahtleb endas, halas kogu aeg, rutiinne, eelarvamustega. Kajaka sümboolsus ­ kajakas sümboliseerib selles näidendis vabadust. Vaba lind- Nina; Treplev (algaja kirj)laseb kajaka maha ­ N sureb, kui ebaõnnestub. Kunst nõuab ohvreid ­ N vanemad polnud poolt, ta lihtsalt põgenes. Tsehhov tituleerib komöödiaks, ta naeruvääristab inimeste suhtumust kunsti, armumiste jada =>naer läbi pisarate. Milleni võib viia ühepoolne armastus? Kuulsuse hukatuslik mõju. Uute suundade ärahoidmine. ,,Onu Vanja" ­ Ts jätkab ideaalide otsimist

Kirjandus

3

docx

Kolm õde – DRAAMA NELJAS VAATUSES

selle asemel sai temast semstvovalitsuse liige. Vahepeal on aga Irina murdunud. Talle ei istu oma töökoht. Alles oli juttu, et tahab tööd teha, kuid mil tõsiselt ka tööle sai, ei oodanud ta seda ette kui raske töö tegelikult olema saab. Olga soovitab tal Tusenbachile mehele minna. Masa tunnistab ka lõpus üles, et ta armastab tegelikult Versininit. Vahepeal paneb Andrei oma kolm õde ka korralikult paika, et Natasa on tema naine ja et nemad peavad teda aktsepteerima. Viimases vaatuses sõidavad Fedotik ja Rode Moskvasse. Käib suur hüvastijätmine. Räägiti, et eile oli paruni ja Soljonõi vahel linnas väike tüli olnud. Tusenbach tegi Irinale abieluettepaneku ja ta nõustus. Tsebutõkin tundub lõpus üpriski nihilistina. Andrei on sügavalt pettunud oma linnast, sest kõik tundub seal nii hall, inimesed joovad, joovad ning siis surevad. Vanemad pärandavad need elukombed jällegist oma lastele edasi ning niimoodi tsükkel juba mitu sada aastat vändanud ongi

Teatriõpetus

55

doc

Kirjanduse eksam

Sündmustiku arenedes otsustab tüssatud ja löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander. Matilde ­ Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahneseltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tugineb võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teoses tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhtes arenevad teravaks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas

Kirjandus

33

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus

Kommentaarid (0)