Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Triin Kelder Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport Teadustöö metodoloogia aines Juhendaja: Lea Sudakova Tartu 2013 1 Contents Table of Contents Piirkonna ülevaade............................................................................................................................... 3 Uuringu eesmärgid............................................................................................................................... 5 Andmete kogumine.............................................................................................................................. 5 Tulemuste analüüs.........................
liike Lipuliigid – liigid, mis köidavad avalikkuse tähelepanu, on sümboolse tähendusega, eluliselt tähtsad ökoturismi arendamiseks ning tänuväärsed loodushariduses. Tugiliigid – liigid, mis mõjutavad ökosüsteeme om arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral ning hoiavad sellega koosluse struktuuri. Nt suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses Kaitseala on kõige tõhusam kui ta on sobiliku suurusega ehk ei ole nt erinevad liigi elupaigad, mis asuvad ühes piirkonnad, jaotatud mitmeks väikseks kaitsealaks vaid üheks suureks. Igal kaitsealal on servaala, kus kaitse ei ole nii efektiivne, kui kaitseala sees. Mida väiksem on kaitseala, seda suurem on servaala negatiivne mõju. Lendoravate kaitse näiteks ei
inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972. aastal. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud globaalses 21. sajandi säästva arengu tegevuskavas 2030. aastani (Agenda 21). Sealt sai alguse ka Eesti aktiivne partnerlus nendes protsessides. Hiljem toetas säästva arengu eesmärkide täiustumist Agenda 21 rakendamine ning aastatuhande arengueesmärkide pikendamine ÜRO säästva arengu tippkohtumisel Johannesburgis 2002. aastal. Eesti metsasektor oli 1990. aastate alguses organiseeritud suures osas nõukogude ajast järele jäänud struktuuride põhjal. Kohandamine turumajandusega ja uute keskkonnanõuete täitmine osutus aeglaseks ja keeruliseks. Sai selgeks, et sektor vajab põhjalikku uuendamist. Peamised probleemid olid seotud
1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm
- looduskaitse kui hiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid,seltsid) teadusliku loodushoiu algus - looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus - loodusmälestiste kaitse üksikobjektide kaitse - kaitsealade loomine - bitoopide, elupaikade kaitse - looduskaitse väljaspool kaitsealasid Looduskaitse arenguetapid Eestis. ·... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; ·1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; ·1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; ·1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; ·1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse ,,kooselu";
Ramsari konventsioon (1971) Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.
● Ramsari konventsioon (1971) ● Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon – kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu ● Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon – elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine ● Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) – ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond ● CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.
.............................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.........................................................39-42 13. Rannametsa looduskaitseala..........................................................43-45 14. Kasutatud kirjandus............................................................................46 2 SISSEJUHATUS Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. LOODUSKAITSESEADUS - vastu võetud 21. 04. 2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258), jõustunud 10. 05. 2004, mis koondab normid Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, mis uue seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad. Järjepidevuse huvides on säilitatud senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis on ennast praktikas õigustanud.
Kõik kommentaarid