Kahjurid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Taimekahjustajad , putukad!

Kolmas kasvujärk ­ lihakad varred. Varred murduvad, lehed närtsivad. Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk. Põlluöölane ­ kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest, mugulast. Mugulates suured augud. Talvitub eelnukuna. Munad lehele või maapinnale. 1 ja 2 kasvujärk kaevandavad umbrohtudes. Kolmas kasvujärk kultuurtaimedele. Sibula kahjurid Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased. Sibula-peitkärsakas ­ kahjustab sibulapealseid, valmik talvitub kulu sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad. Nukkuvad mullas. 1 pk aastas. Liblikalised. Sibulakoi ­ talvitub nukuna kuivanud umbrohul. Muneb sibula juurekaelale, lehtede vahele. Röövikud kaevandavad pealsetes. 2 pk. Kahetiivalised

Taimekahjustajad ja nende tõrje

27

docx

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK

Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik.....................................

Geograafia

29

doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�

Loodus

82

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Kambium sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. 5. Metsa ja vee vastastikused suhted. Veebilanss.  Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Tavaliselt on kevadel mullas lumevett küllaldaselt ja niiskuse defitsiiti ei teki, pealegi ei ole lehtede veevajadus siis veel maksimaalne. Juunis-juulis pidurdab sademete puudumine sageli tugevalt kasvu, sest sel perioodil lähevad assimilaadid peamiselt jooksva aasta juurdekasvuks. Kuigi välised tundemärgid veepuudust ei näita, väheneb

Eesti metsad

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku

Eestii metsa ökosüsteemid

41

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda, et vältida haiguse edasist levikut. 1.2 Putukkahjurid ​Kahjuritena on putukad metsanduses ühed olulisemad. Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : ​1. Primaarsed kahjurid, ​need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. ​2. Sekundaarsed kahjurid ​- asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, siklased. 3. Tertsiaalsed kahjurid ​- asustavad surnud puid, lamapuitu (okaspuu puiduürask, lehtpuu puiduürask). Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: ​1

Eesti metsad

17

doc

Materjalid metsanduseks

koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik süsinikku toitumiseks ja hapnikku hingamiseks. seenhaigustele. mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade Süsinik (C) ongi atmosfääris leiduvatest Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid elementidest puude kasvu seisukohalt kõige omakorda sekundaarsed kahjurid. (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.). olulisem, kuna moodustab umbes 50% puittaimede Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile 2) mesofüüdid -kasvavad parasniisketel kuivkaalust. Metsad on ühed olulisemad CO2 Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset siduvad maismaa ökosüsteemid.

Eesti metsad

67

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumi kiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuskiirgust maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla võrastiku tihedusest olenevalt isegi üle 100 korra väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Mida varjutaluvam on puuliik, seda tihedamad on

Eesti metsad

Kommentaarid (0)