Kahetiivalised (0)

Sarnased õppematerjalid

20

odp

Kahetiivalised putukad

Kahetiivalised putukad 8. klass  Kahetiivalised ● Kõigil mandritel levinud putukarühm ● Kahetiivaliste hulka kuulub üle 125000 liigi, Eestis elab neist üle 2200, sääselisi on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi. ● Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera) ● Teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste uurimisega, nimetatakse dipteroloogiaks ● ● ●  Välisehitus

Eesti putukad

10

pptx

Kahetiivalised

Kahetiivalised nimi 8.A kool  Sisukord Kahetiivaliste välisehitus Kahetiivaliste eluviis Kahetiivaliste toitumine Kahetiivaliste sigimine Kahetiivaliste liigid  Kahetiivaliste välisehitus Kaks kilejat lennutiiba. Tagatiivad taandarenenud Tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Sääseliste tundlad on 6 ja enama lüliga.  Kahetiivaliste eluviis Kõigil mandritel levinud putukarühm Teada juba üle 125000 liigi. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi. Eluviiside poolest äärmiselt mitmekesine rühm. Kahetiivaliste vastseid elavad vees, kõdus, seentes, laipades, parasiitidena teiste loomade sees.  Kahetiivaliste toitumine. Toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Hammustamisel lasevad haava hüübimisvastast ainet. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahlade

Bioloogia

28

docx

Putukad

Esineb polümorfism. Selts jaotatakse kahte alamseltsi. Pidevkehalistel on tagakeha nn istuvat tüüpi, ühendub laialt rindmiku viimase lüliga. Neil esinevad haukamissuised. Tiibade soonestus on väga tihe. Vastsed on fütofaagid, vabaltelavad või kaevandavad, rindmiku ning mõnikord ka tagakeha jalgadega. Nende hulka kuuluvad näiteks lehevaablased. Karusmarjapõõsaste lehti hävitavad karusmarja-lehevaablase Pteronidea ribesii ebaröövikud. Eestis umbes 7000 liiki. Selts: Kahetiivalised (Diptera) Pikkus 0,7-6cm. Kehakuju varieerub. Pea alati väga liikuv; peene kaelaga rindmiku külge ühendatud. Pea suurus varieerub. Liitsilmad suhteliselt suured. Täppsilmad võivad, kuid ei pruugi esineda. Tundlad kahesugused: harjastega (koosnevad kolmest lülist; esinevad kärbselistel) ja pikemad (vähemalt seitse lüli; erineva kujuga: niitjad, sulgjad; esinevad sääskedel). Suised mitmesugused, kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks või lihtsalt vedela toidu vastuvõtmiseks

Bioloogia

86

doc

Eesti putukad

asetus. Joon. 5. Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne. *Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea külge, pöörlüli (pedicellus) ja väga erineva arvuga tundlalülidest koosnev tundlapiug (flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta, mõned kahetiivalised võtavad sellega vastu ka helisignaale. Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 – nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli)

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)