Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud
Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe. vasak koda vatsake kõik kehaosad parem koda 2. väikevereringe
LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: imiussid Alamklass: kahepõlvsed Munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. 3. Kuidas toimub nakatumine maksa-kakssuulasega?
Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad
kuju muutes (ringlihaste kokkutõmbel muutub ta pikaks ja peeneks, pikilihaste kokkutõmbel lüheneb). Veel on rõngussid mudatuplased, kes elavad saastunud veekogude põhjas, kaanid (lamekaan, hobukaan, kalakaan), kes elavad enamasti mageveekogudes ning toituvad väikstest selgrootutest ning verest. 28. Ümarussid Ümarussidel on pikk silindriline keha. Enamusi on võimalik näha vaid mikroskoobiga kuid on ka suuremaid. Keha katab kutiikula. Ümarussil puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Ümarussi seedeelundkond on suu, neel, sooltoru ja pärak. Nägemiselundid ümarussil puuduvad. Paljud neist elavad vees ja mullas, suur osa on aga taime- ja loomaparasiidid. Nad on tähtsad lagundajad looduses toimuvas aineringes. Inimeses elavad parasiit-ümarussid on nt liimuksolge ja naaskelsaba. Liimuksolge toitub peremehe (selgroogse looma) soolesisust. Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt.
kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad seemnesarjad
.....27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42 IMETAJAD..........................................................................................................................................................46 SELGROOTUD...
mükoriisa- ehk seenjuur- sümbioos seene ja taimejuurte vahel võsu- taime maapealne osa kiirelise sümmeetriaga õis- keha kaheks ühesuguseks pooleks jagamiseks saab sümmeetriatelje läbi keha keskpunkti tõmmata mitmest suunast kahekülgse sümmeetriaga õis- keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil V. LOOMARIIK - SELGROOTUD 1. Võrrelge selgrootuid ja selgroogseid loomi. Kokkuvõtvalt: Selgroogsed Selgrootud • kehasisene toes • väline toes • hästi arenenud närvisüsteem, • Närvisüsteem lihtsa ehitusega, närvide mis koosneb pea- ja seljaajust võrgustik, lihtne aju ning närvidest • vereringe alati suletud • vereringe kas suletud, sageli avatud. Veri
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised.
LEHTEDE ROODUMINE SULG-JA SÕRMROODSED RÖÖP- JA KAARROODSED JUHTKIMPUDE PAIGUTUS VARRES KORRAPÄRANE RING KORRAPÄRATULT ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD NÄRVISÜSTEEM Kesksed osad paiknevad keha selgmisel Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, peaaju on suhteliselt suur ja keerulise poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on ehitusega väike ja lihtsa ehitusega
5)viljastatud munarakus ehk marjateras algab vastse areng 6)vastne erineb välimuselt täiskasvanud kalast, tema kõhupoolel on suur rebukott toiduvarudega 7)maim on täiskasvanud kala sarnane 8)täiskasvanud kala 22.Nimeta võimalusi, kuidas Eestis kaitstakse kalu (28-29) 1)Kalapüügiks on kehtestatud kindlad püügiviisid ja püüginormid 2)Kala alammõõdu kehtestamine tagab selle, et enne väljapüüdmist jõuab iga kala anda järglasi 23.Kahepaiksete iseloomulikud tunnused. Kuidas on kahepaiksed kohastunud eluks maismaal ja vees? (39 Ma tean, et.. 1)kahepaiksetel on neli jäset, tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad 2)konnadel pole kaela aga on üks kaelalüli, mis võimaldab pead üles-alla liigutada 3)konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus-ja suguelundite juhad 4)täiskasvanud konn hingab kopsude ja nahaga 5)Süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel Kohastumused: 1)eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud
värvide eristamisvõime. Kalade hea haistmine on seotud silmade ees paikneva haistmiselundiga, mis on ühendatud ninasõõrmetega. (Kalade peamised meeleelundid; Närvisüsteem korraldab kõigi elundite talitust; Luukalad) Hingamiselundid Pea tagaosas asuva lõpuseid kaitseva lõpusekaane all asuvad punakad lõpused. Lõpused on punast värvi, sest neis on rohkesti peenikesi veresooni. Lõpused on vees hingamiseks kohastunud hingamiselundid, mille abil saavad kalad omastada vees lahustunud hapnikku. Hingamiseks avab kala suu, mis täitub veega. Lõpusekaaned on siis kinni. Kui kala suu kinni paneb, avanevad lõpusekaaned ja vesi liigub lõpuste vahelt välja, andes verre hapniku. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste veresoonte verre, veres olev süsihappegaas aga vette. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. ( Kalade hingamine; Kala hingab lõpustega)
võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks, tarbeesemed, maomürk- ravim, mõned koduloomana näriliste vastu Linnud lendamiseks kohastunud selgroogsed loomad . lennuvõime ja püsisoojasus võimaldab elada kõikides piirkonndades 8600 liiki eestis 297. Kehatemperatuur püsiv ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem
PALJUNEMINE: hermafrodiidid, pungudes EHITUSE ERIPÄRAD: - karika kujuga - bilateraalsümmeetrilised - väiksed - elavad üksi/ kolooniatena - keha kinnitub substraadile - sool u-kujuline - kombitsatel ripsmed ANATOOMIA JOONIS: PILT: 17 18 PH sammalloomad ectoprocta LEVIK: meres, magevees LIIKIDE ARV: 4300 PALJUNEMINE: suguline, suguta (pungumine) EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud - sool U-kujuline - toituvad filtreerides - ringe- ja hingamiselundid puuduvad ANATOOMIA JOONIS: 19 PILT: NÄIDE: limane tutlane PH käsijalgsed brachiopoda LEVIK: mereloomad LIIKIDE ARV: 335 PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - pediikel, millega kinnitub pinnasele - karbipoolmed - kojapoolmeid katab seest mantel - lofofooriga filteerib veest toiduosakesi ERINEVUSED CL BIVALVIA vs PH BRACHIOPODA:
vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi
hakata kasvama taimed. vanuse määramiseks · Toiduks loomadele · Ravimite valmistamiseks · Lõnga värvimiseks Kooriksablik-ühetaoline sile või teraline koorik,tugev kinnitus Lehtsamblik-lehe või plaadikujuline tallus,mis jaguneb servadest hõlmadeks Põõsassamblik-meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel LOOMAD TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, räni- enamikul luuline ja koosneb või lubiainest või 2) järgmistest osadest: lüliline lihastikust ja epiteelist Toes selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik.
Näiteks: imetajad, linnud, katteseemnetaimed. Parafüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende kõigi viimane ühine eellane; mingi osa järglastest on mingil põhjusel rühmast välja arvatud. Siia ei kuulu kõik viimase ühise eellase järglased. Nt.: selgrootud, protistid, kalad. Polüfüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Ehk: viimane ühine eellane ei jaga rühmale iseloomulikke tunnuseid. Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
abil, mis sisaldavad mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. · Samblike osa looduses- eritavad aineid, mis murendavad kivimeid, tekitavad taimedele kasvukohti (huumus), polaaraladel on põhjapõtradele toiduks. · Samblike osa inimese elus- valmistatakse ravimeid, nende abil hinnatakse ka keskkonnaseisundit. Loomad 14.teab selgrootute ja selgroogsete loomade üldisi tunnuseid, oskab neid võrrelda · Selgroogsed loomad- on selgroog, kulgemisvõimelised, iseloomulik ärrituvus, toituvad valmis orgaanilisest ainest, eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi ja lämmastikuühendeid, suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest, sigivad suguliselt või mittesuguliselt, arenevad moondega või ilma, elavad suurtes meresügavustes, maapinnal ja osa lendab õhus. · Selgrootud loomad- puudub selgroog, toeseks on välisskelett, närvisüsteemi keskne
Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene nt Apteegikaan hobukaan, kalakaan KLASS KIDAVAGLAD: Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis HÕIMKOND ÜMARUSSID e nematoodid Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne
3.1. Respiratsioon Ehk hingamine- sissehingatud hapnikku kasutatakse rakkudes toitainete lagundamiseks ning tekkinud süsihappegaas eemaldatakse rakkudest ja kogu kehast. Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid). 3.2. Vere transport Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani. Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru
hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. 34. Vähkide paljunemine ja areng. On lahksugulised. Seemnerakud(isastel!) valmivad seemnesarjades, pärast väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujulisteks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munasarjades valmivad munarakud(emasel!). emasvähk muneb sügisel kuni 60 muna. Kohe toimub kehaväline viljastamine. Viljastatud mune kannab vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha
hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. 34. Vähkide paljunemine ja areng. On lahksugulised. Seemnerakud(isastel!) valmivad seemnesarjades, pärast väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujulisteks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munasarjades valmivad munarakud(emasel!). emasvähk muneb sügisel kuni 60 muna. Kohe toimub kehaväline viljastamine. Viljastatud mune kannab vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha
organism valmis- hüdrad, ainuõõssed vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine- taimed (nt: maasikas) regeneratsioon- organismi omadus kaotatud kehaosa tagasi kasvatada - meretähed, vähk raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug) kõigusoojane- keha temperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist kahepaiksed, roomajad püsisoojane- keha temperatuur ei sõltu niivõrd väliskeskkonna - imetajad kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas (emakas nt)- enamus imetajaid, linnud kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis
kehas tekkinud süsihappegaasi, st organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus. Hapnikku on tarvis selleks, et saada toitainetest energiat: kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil. Süsihappegaas aga on jääkaine, millest organism peab vabanema. Maismaaloomad saavad hapniku õhust, veeloomad veest. Vastavalt elukeskkonnale on kujunenud loomadel gaasivahetuseks sobivad hingamiselundid. Hapnik ja süsihappegaas liiguvad läbi hingamiselundi hingamispinna nende väiksema kontsentratsiooni suunas (s.o difusiooni teel). * Milleks kasutab organism hapnikku? Hingamiselundi hingamispind * on õhuke, tavaliselt koosneb see ühest rakukihist; * peab olema kogu aeg niiske, et seda moodustavad rakud ei kuivaks õhuga kokkupuutel ja toimiksid normaalselt; * on niivõrd suur, et kogu keha saaks hapnikuga varustatud; mida suurem on
4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumine on jagunemine ilma kasvamiseta, mille eesmärgiks on tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine ja organismi hulkraksuse taastamine. Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon. Lõigustumisel puuduvad G1 ja G2 faasid. Lõigustumise algust stimuleerib MPF, mille aktivatsiooni stimuleerib viljastamine. MPF tase muutub lõigustumise tsüklite ajal. M faasis on MPF tase kõrgeim ning S faasi ajal madalaim. Perioodilised muutused MPF tasemes kontrollivad tsükliliselt raku jagunemise protsessi. MPF koosneb kahest subühikust: tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast-kinaasist (CDK1). Tsükliin B akumuleerub S faasis ja degradeeritakse peale M faasi läbimist, ta reguleerib CDK1 aktiivsust. CDK1 aktiveerib mitoosi, ta
Soostunud ja soo-lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid. Luhtade loodusväärtused: · Pärandkooslused; · Haude- ja rändlinnustiku suur mitmekesisus; · Niidetavates kooslustes suhteliselt kõrge taimeliikide mitmekesisus; · Spetsiifilised liigid kahepaiksed, putukad (eriti kiilid, ühepäevikulised jmt), limused, tarnad; · Biotoobikompleksi osa talitleb toitumis-, varje-, rände-, paljunemispaigana; · Looduslik biopuhastus. Ohud luhtadele: 8 · Sihipärase majandamise lõppemine; · Kuivendamine; · Väetamine; · Saastamine; · Tallamine liiga raskete masinatega; · Ülekarjatamine vaesustab liigistikku;
arenguga. Oogenees toimub munasarjas, samaaegselt follikulogeneesiga. 5. kuul kaks võimalust: apoptoos või primaarsed ootsüüdid. 28. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). Paljunemine: Loomad, kes toodavad korraga palju mune (merisiilikud, konnad, kalad, tekitavad oogoonid igal aastal uue kohordi munarakke; imetajatel aga õnnestub kogu elu jooksul toota vaid väheseid munarakke, neil lõpeb oogoonide paljunemine varases embrüonaalses eas. VIII nädalaks 600,000 oogooni V kuu 7,000,000 primaarset ootsüüti 9 Vastsündinul ca 1-2 miljonit ootsüüti Puberteediks alles ca 300,000 ootsüüti, edasi number langeb drastiliselt sõltuvalt vanusest ca 400 tegelikult ovoleerub
Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus
hüübimisel, vitamiinide ladestumine. Jämesool: jääkainete ladestuskoht, vee tagasiimendumine, jämesoole bakterid valmistavad K vitamiini. HINGAMISELUNDKOND: tagab kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi süsihappegaasi kehast eemaldamise. Hingamisel osalevad vahelihas ja roietevahelised lihased. Õhu liikumine: ninaõõs > kõri > hingetoru (trahhea) > kopsutorud (bronhid) > kopsud (> alveoolid). Hingamine ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajalikku energiat. RINGEELUNDKOND: kindlustab pideva ainevahetuse, kannab edasi toitaineid, hormoone, antikehi ja hapniku, osaleb jääkainete eemaldamises, aitab ühtlustada temperatuuri. Moodustavad veri, veresooned ja süda. Veresooned: Arterid viivad vere südamest kudedesse, elastsete seintega, seinet lihaskiht paks, vererõhk kõige kõrgem
käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, harilik kärnkonn , 2011) Rohukonn ( Rana temporaria) Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline
4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c
6. Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
