Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka
mujal valmistatakse meripuradest toitu. Kõige tuntum söödav meripura on trepang. Ka mõne merisiiliku liigi mari on inimestele toiduks. Kaheksajalg Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes. Ta pikkus on kuni 3 meetrit ja kaal kuni 25 kg. Ta liigub edasi ujudes või oma paljude kombitsate abil roomates. Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes valitseva nõrga valgusega. Ujudes liigub kaheksajalg tagurpidi, selg ees. Tema lemmiktoiduks on krabid ja vähilised, kuid ta sööb tegelikult kõike, mis on ta haardeulatuses. Tema kombitsad on tugevad ja liikuvad ning varustatud kahe rea iminappadega, mis on ette nähtud libeda saagi kinnihoidmiseks.Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. Mõrtsukhai
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasu
Kõik kommentaarid