Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaheksajalg (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kaheksajalg
Üldandmed
- Selts: kaheksahaarmelised
- Sugukond : päriskaheksajalgsed
- Perekond ja liik: Octopus vulgaris
- Pikkus: kuni 3 meetrit
- Kaal: kuni 25 kilogrammi
- Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem
- Munade arv: kuni 150 000
- Koorumisaeg: 4-6 nädalat
- Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad
- Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised
- Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem
Välisehitus 
  • Väline koda puudub.
  • Kotikujulise kehaga .
  • Jalad ja uimed puuduvad.
  • Suu ümber 8 kombitsat.
  • Kombitsatel iminapad ja meelerakud .
  • Pea külgedel suured silmad.
  • Papagoi noka taolised lõuad.
  • Keha katab mantel .

Siseehitus 
  • Selgrootud .
  • Seljaosas plaatjas sisemine toes .
  • Soole tagaosa lähedal tindinääre.
  • Hästiarenenud närvisüsteem ja aju.
  • Avatud vereringe.

Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes. Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu. Selleks ehitab ta kividest, molluskikodadest ja söödud krabikestadest majakese. Igal majakesel on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina ringlev kombits. Räägitakse, et kui kaheksajalg magab, siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe . Need haarmed on nagu valvurid : nad peavad õigel
Kaheksajalg #1 Kaheksajalg #2 Kaheksajalg #3 Kaheksajalg #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mukk1551 Õppematerjali autor
Üldandmed
Välisehitus
Siseehitus
Huvitavat:

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Referaat "Forell ja kaheksajalg"

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka

Kokandus
thumbnail
24
pptx

Mereloomad

mujal valmistatakse meripuradest toitu. Kõige tuntum söödav meripura on trepang. Ka mõne merisiiliku liigi mari on inimestele toiduks. Kaheksajalg Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes. Ta pikkus on kuni 3 meetrit ja kaal kuni 25 kg. Ta liigub edasi ujudes või oma paljude kombitsate abil roomates. Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes valitseva nõrga valgusega. Ujudes liigub kaheksajalg tagurpidi, selg ees. Tema lemmiktoiduks on krabid ja vähilised, kuid ta sööb tegelikult kõike, mis on ta haardeulatuses. Tema kombitsad on tugevad ja liikuvad ning varustatud kahe rea iminappadega, mis on ette nähtud libeda saagi kinnihoidmiseks.Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. Mõrtsukhai

Üldbioloogia
thumbnail
9
doc

Peajalgsed

Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasu

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (1)

233011 profiilipilt
233011: hea tekst!
15:36 31-05-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun