mida avatuma planeeringuga on hoone, seda kasulikum on kasutada ÕSP soojus liigub alumiselt korruselt ülemisele küllaltki efektiivselt mida parem on soojustus, seda ühtlasem temperatuur saavutatakse jahutamisel jahe õhk ei liigu teistesse ruumidesse kui suvist jahutamist vajatakse ka II korrusel, on vajalik paigaldada seade, millel on 1 välisosa ja 2 või isegi enam siseseadet või 2 ja enam eraldi seadet kui hoone pindala ületab 130m², on mõistlik kaaluda kahe siseseadmega mudeli paigaldamist 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 74 ÕSP välisseadme paigaldamise soovitused Välisseadet ei ole soovitav paigaldada liiga kõrge (optimaalne kõrgus vahemikus 30 60 cm). Paigaldades välisseadme liiga kõrgele: on seadet hiljem raske hooldada sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale tugevad tuuled halvendavad sulatusprotsessi seadme üle puudub järelvalve
lihaseid. Monokromaatilise valguse uuringud on keskendunud peamiselt valu leevendamiseks kõige sobivamate sageduste leidmisele. Rakukoed reageerivad kõige paremini teatud kindlatele sagedustele punases ja infrapunases spektris. Sagedus 660 nm on inimese kudedele kõige sobivam, sest stimuleerib rakukoe tekkimist ja soodustab nahakoe ja vere regeneratsiooni mõjutatavas piirkonnas. Haav suurusega 10p, mida mõjutatakse iga kahe tunni järel mõne minuti jooksul valgusdioodi või külmlaseriga sagedusel 660 nm, kasvatab uue, ilma armide ja kärnadeta naha ühe või kahe päevaga.. 660 nm punase valgusega laser sobib ta suurepäraselt armide, haavade, haavandite ja naha ravimiseks; 830-950 nm infrapunased laserid võivad ravida osteo- ja reumatoidartriiti. Roheline kiirgus sobib pigmendilaikude eemaldamiseks, kuna seal olev melaniin neelab intensiivsemalt lühemalainelises rohelise kiirguse piirkonnas. Roheline
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud
inimese "närvikiududega". Protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena. Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja dešifreerida käsukood, et teada saada, mida järgnevalt tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab iga käsu kahendkood sisaldama järgmisi osi: osa, mida nimetatakse käsukoodiks (operatsioonikoodiks) ja mis määratleb teostatava tehte iseloomu (näiteks kahe arvu liitmine) andmete asukoha (alguspesa järjekorra numbri e. aadressi), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha. Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks. Vajalike aadresside vähendamiseks 1-2-ni kasutatakse praktikas mitmesuguseid võtteid nagu:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Ka siin tuleb Pmax 0 taandada keskmistele ilmastikuoludele. Kui see on raskendatud, tuleks toodud näitajad leida rea aastate (mille kohta on ole- mas vajalikud andmed) keskmistena. Nimelt sõltub tippkoormus suurel määral ilmastiku tingimustest. Mõjuta- vateks teguriteks on kuiva termomeetri näit (temperatuur) θkuiv, märja termomeetri näit θmärg (et arvestada niiskuse mõju), tuule kiirus, päikese- kiirguse intensiivsus, ilmastiku tingimused viimase kahe päeva jooksul (et arvestada koormuse inertsi), kellaaeg ja aastaaeg. Tavaliselt defineeri- takse nn. ilmastiku indeks Θ: Θ = 0,6·θ tänane + 0,3 θeilne + 0,1 θüleeilne (1.11) kus θtänane , θeilne , θüleeilne – vastavalt tänane, eilne ja üleeilne keskmine temperatuur θ = 1/2 ( θkuiv + θmärg ) (1.12) Kui ilmastikuindeks on defineeritud, arvutatakse välja nn. normaalindeks, kui 20..
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid