Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kahe sõja vahel - sarnased materjalid

relvi, maffia, versailles, dawesi, kriisid, segased, stmine, hjused, kommunistid, vasakpoolsed, parempoolsed, kirikuga, vabadused, juute, hukkamine, propaganda, terror, ncheni, algatusel, gestapo, kampf, hiideed, turumajandus, hendamine, monarhiad, rassiline, puts, rvale, kuivseadus, rgne, suurbritannia, hendriigid, leiboristid, lisi, linnastumine
thumbnail
1
odt

Ühiskond kahe maailma sõja vahel

· majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid ­ igasugused vabadused, reformid · konservatiivid ­ traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ­ tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid ­ klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid ­ rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu) demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kahe maailmasõja vahel

Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis. Saksa kommunistid ­ spartakistid, Itaalia kommunistid ­ fasistid, kes tulid võimule 1922. Uue majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati tähtaegu. Eriti kiire majanduskasv oli sel ajal Ameerikas. Sealne kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted. Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maailm kahe sõja vahel.

· Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Diktatuuride tekkepõhjused: · Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust tulevased diktaatorid edukalt kasutasid. · Pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. · Majanduslikud raskused: tulevase diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe sõja vahel

) Inimeste mõttemaailm muutus. Vajati riigi toetust. Demokraatiad, diktatuurid. 4. USA Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Kasvas nii väline- kui ka kodanlikvõimsus, jõukus. Ameerika tundus kõigile unelmate ning kõigi võimaluste maana. Selle ehtsaks näiteks oli president Herbert Hoover. Paraku seda valusam oli 1929.aastal alanud majanduskriis. Kui ühendriikides tehti lõpp alkoholi müümisele, hakkas selle levitamisega tegelema kuritegelik organisatsioon ehk MAFFIA . 1932.aastal valiti presidendiks F.D.Roosvelt. New Deal- majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimist, mis tekitab elanike sissetuleku suurenemist. Roosvelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud, et oma kurssi täita. Ameerika võlad suurenesid veelgi! 5. Inglismaa Inglismaa ei suutnud piisavalt kiiresti minna kaasa moodsate tehnoloogiate ja uuendustega. Kivisüsi oli muutunud teisejärguliseks nafta kõrval. Tekstiilitööstusele andis hoobi pidev moe muutumine.

Ajalugu
257 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahe maailmasõja vahel

pikendas tagasimaksmise tähtaega. Enne Lcarnose konverentsi oli Saksamaa suurriikide hulgast välja heidetud ning seal osales ta kui võrnde, mitte kui võidetu. See oli Saksamaale poliitiline jaluletõus. Selle leppega algas ka patsifismi (sõjavastane) ajastu. Tähtsaim leping oli sellel ajal Briand-Kelloggi pakt, kus kohustati loobuma sõjast, kui poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Venemaal samal ajal olid võimul kommunistid ning keegi ei teadnud kui kauaks, sest Venemaa oli poliitiliselt isoleeritud. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Toimus demokraatia kokkuvarisemine eelkõige uutes Ida-Euroopa riikides. Sõjaoht kasvas, sest maailma valdas majanduskriis, Jaapani agressiivsed taotlused Kagu-Idas, Hitleri võimuletulek Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

1920.aastate algul kujunes SKP oma mõjukuselt tugevamaks komparteiks läänemaailmas. 1923. a. kujunes Weimari vabariigis raske olukord. Et Saksamaa ei suutnud tasuda reparatsioone, millest oluline osa anti üle kivisöena, okupeeris Prantsusmaa Ruhrimaa, et võtta seda jõuga. Sakslased võtsid kasutusele passiivse vastupanu - lõpetasid söe tootmise. Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata. Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. ------------------------------------------------------------------------------------------------ ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

1922 fasistlik liikumine ja Benito Mussolini- Kommunistliku liikumise aktiviseerumine tõi kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ja vägivaldsele võimuhaaramisele. Saksamaal kukkus esialgu läbi, aga Itaalias saatis fasistlik liikumine edu. 1922.a tulid fasistid võimule Itaalias, neid juhtis B.Mussolini. 1924 Dawesi plaan- Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis isegi laenu sakslastele. Saksa majandusele mõjus see elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus tõusis ülesmäge kogu Euroopas. Majandustõus USA-s- Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suurematele tootlikkusele

Ajalugu
192 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Lahkumine Rahvasteliidust Ebaõiglane Versailles'i leping Eluruumi laiendamine idas Lääneriikide veenmine · Suurriikide suutmatus omavahel rahu hoidmiseks jõud koondada · NSV Liidu ebaselge positsioon · Lääneriikide (Suurbritannia) ekslik ,,lepituspoliiitka" Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele.

Ajalugu
544 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

Eriti kiire majanduskasv toimus Ameerikas, kus inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid üha rohkem. USA andis laene Saksamaale oma reparatsioonide tagasi maksmiseks, samuti pikendas ta nende tagastamistähtaegu. Prosperty - õitseaeg kuni 20 aastate sügiseni. Ameerika jaoks tundus nagu poleks ükski ettevõtmine võimatu ja nii otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele (kuiv seadus - alkoholi müümise, tarbimise ja kasutamise keeld). Selle tagajärjel tekkis maffia, kes hakkas alkoholi ise salaja valmistama ja levitama. Kuid kuna majanduse kasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele, riikide vahel olid keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks, st et iga riikidevaheline ebakõla võis tuua kaasa kriisi. Majandukasv tugines ka tegelikult rohkem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 5. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): miks ja kus see alguse sai? mida see endaga kaasa tõi

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

1923. relvastatud mäss Bulgaarias ja Poolas ning 1924 Eestis, kuid ebaõnnestusid. Rahvas ei liitunud ja mässukatsed suruti maha. Suured lootused Saksa osas, 1923. Rünnati valitsusasutusi, kuid see summutati. Komiterni katsed läbi kukkunud. Natsionalistlike liikumiste teke- rahvuse kui terviku huvid, orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele. Majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes majanduse tõusuga. USA rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati saksa reparatsioonikoormat ja pikendati tähtaegu ning USA andis ka laenu. See mõjus Saksale elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus ülesmäge kogu Euroopas. 1920ndate teisel poolel majandusbuum, see tugines laenuvõimalustel. Osteti kokku aktsiaid. Suureneva tarbimise tõttu püsis tõusuteel, kuid areng oli ebaühtlane, kuna kasv ainult teatud aladel. Riikidevahelised keerulised laenusuhted muutsid riigid üksteisest sõltuvaks. Rahvusvahelised suhted 1925

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
6
docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP Suurbritannia monarh / kuningas: peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 11* USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem. 12* Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. 2.1.1. Ameerika Ühendriigid: (Vt. ka õpik lk.103-107; 120-127): 14* I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. 15* USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe ilmasõja vahel

kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe Maailmasõja vahel

USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Usuti,et kui riiki valitseb tugev juht,lahenevad probleemid päevapealt. 10. Millised olid kriisi poliitilised tagajärjed eri riikides?USA-saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts.Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollar,suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaa- 1934-Hitler võimule. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kahe maailmasõja vaheline periood

·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häirivate sõnumite suhtes tundlikuks muutunud USA aktsiaturul. ·29. oktoober 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika ( hakati müüma väärtpaberid ja nende hinnad langesid kohutava kiirusega). ·Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suure osa varandusest ( ei suutnud laene tagasi maksta). · Pankrotilaine

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kahe sõja vaheline periood

majanduslikku sekkumist. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Tunnusjooned on individualism, materialism, ühetaolisus. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel. · Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, kasvas Ühendriikide väline võimsus ning ka kodanike jõukus. · Tehti lõpp alkoholi tarbimisele ­ nn. Kuiv seadus, kuid inimesed alkoholist ei loobunud, alkoholi levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia. · Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust- sellist mõtteviisi pooldas Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. · 1929 algas aga siiski majanduskriis ning sellega koos massiline vaesumine. · 1932 valiti USA presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut lepet ehk uut kurssi

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

inflatsioon ­ rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern ­ e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism ­ maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) ­ USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ­ ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut ­ Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne ­ prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur ­ riigikor

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

süsteem, palju tähelepanu tööstusel ja põllundusel, rahva heaolu suurenes. Mis olid 1930. aastate sisepoliitilise kriisi põhjused? *Parlamentide eluiga oli pikenenud, erakonnad muutusid suuremaks. *Majanduse halvenemisega süvenes rahulolematus ebastabiilsuse vastu. *Poliitikuid süüdistati kõikides hädades, riiklike institutsioonide autoriteet vähenes. *Suurerakonnad lagunesid, tekkisid erapooletud saadikud. *Valitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesid. *Esile kerkis uus poliitiline jõud - vabadussõjalased(VAPSID) Vaikiv ajastu Eestis ­ 12. märts 1934 sõjaväeline riigipääre. *K. Päts ja J. Laidoner haarasid võimu. *Kehtestati kuue kuuline kaitseseisukord. Mis on iseloomulik? *Riigikogu ei tule kokku ­ vaikeseisundis. *Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. *Ainuke lubatud erakond oli Isamaaliit. *Kehtestati tsensuur. *Loodi riiklik propagandavalitsus. *Majanduses hakati kasutama keinsianistlikku majanduspoliitikat

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne),

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: luua reforme, mis annavad valimisõigused töölistele ja lihtkodanikele, ka naistele. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid luua riigis taas korra. Mõjukamateks neist olid kommunistid, fašistid ja natsionalistid. Kommunistide arvates oli liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada jne. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid 1922

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Abessiinia (Etioopia) 1937 ­ leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" Hispaania kodusõda-1936-1939. vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri kehtestanud fasismimeelsete vahel. Sõda lõppes vabariiklase lüüa saamisega. Võimule tuli kindral Francisco Franco. Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
10
doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariike sai 15) NSVL-i tekkimise eelduseks olid: 8 · vabariikides oli kehtestatud ühetaoline riiklik-poliitiline süsteem (võimul kommunistid, varade riigistamine jne); · Kodusõja-aegsed koostöökogemused; · vajadus majandusliku koostöö järele (vabariigid olid välispoliitilises isolatsioonis, sest Euroopa riigid e Lääs kommunismi kartuses keeldus koostööst) Ühinemise initsiatiiv tuli Venemaalt ja algselt oli ühinemisel kaks võimalust: a) riikide liit - ühtse tsentraliseeritud riigi valitsemisel on võrdsed õigused ja

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

· Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Briand'i-Kellogi pakt: sõjavastasuse pakt, mis kohustas loobuma sõjast kui poliitika vahendist ja lahendama konflikte rahumeelselt Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 · PÕHJUSED: a) ületootmine b) vale majandamine:liigne laenude võtmine ja suutmatud neid hiljem tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti j�

Ajalugu
306 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Maailm kahe maailmasõja vahel

maksti selle eest, et nad vähendaksid vilja tootmist * Tööstuse elavdamiseks loodi uusi töökohti, et töötud leiaksid endale rakenduse * Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest 3. Demokraatia 1920.-1930. aastail Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda tuntud, mis kujunesid Inglismaal 19.sajandi algul. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid olid Saksamaal, Prantsusmaal ning Põhja-Euroopas. Sotsialistide ridadest kasvasid välja kommunistid. Fasistidele ja natsionaaldemokraatidele oli kõige meeldivam viis hirmuvalitsemine. Liberalism- suund, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Kommunism- ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Fasism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele,

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel

Uue kursi poliitika USA - peamised erakonnad Vabariiklased- Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust (pooldasid vabaturumajandust) Demokraadid- pooldasid vabaturumajandust, vajadusel võib riigi majanduselu reguleerida Keeluseadus - nn kuiv seadus, keelas alkoholi tarbimise Maffia Organiseeritud kuritegevus, mis valmistas ja levitas alkoholi. Keeluseaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad (prostitutsioon, hasartmängud, narko) New Deal - Roosevelti reformikava, uus kurss Kontroll panganduse üle, põllumajanduse reguleerimine, töökohtade loomine, hoolitsus abivajajate eest (töötu abiraha, pension, toetused) Isolatsionism- ei sekkutud Euroopa konfliktidesse 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas Diktatuuride tekke põhjused Uued valijad (kergesti manipuleeritavad, rahulolematud, kogenematud), pettumine

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

· Raua ja terase toodang kahekordistus ja ka elektrienergi tootmine. · Laialdane avalike tööde programm tööpuuduse vähendamiseks. Maanteede, sildade ja kortermajade ehitus. · Maaparandus programm (soode kuivandamine). · Programm ,,Lahing nisu eest" · Töötajate vaba aja eest võtlemine. · Fasistlik noorte liikumine. · Fasismi toetasid kõik futuristid. · Fasistlik arhitektuur. · Mussolini tõrjus salapolitseiga Maffia välja. Põhiväärtused: · Fasismi põhiväärtus on rahvus, mida vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele. · Üksik indiviid ja klass on osa rahvusest, nad tuleb allutada rahvusele. Suhtumine fasismi: · Itaallased ise suhtuvad hästi. · Välismaailma positiivne suhtumine, leiti, et anarhism on lõpuks kukutatud. 2

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Demokraatiad kahe maailmasõja vahel

DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Maailm II maaimasõja vahel

1. Rahvusvaheline olukord I ms järel Võitjad ­ Atant ­ GB, Prantsusmaa, USA Venemaa probleem ­ mis Venemaast saab? Kaotajad ­ Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu ­ vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping ­ võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm,

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

· Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) o majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega) o 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL-iga o 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 1. 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse) Suurbritannia 1. 1920´aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

8 1905 Ports Mouthis - sõlmiti rahuleping. USA oli vahendajaks, sest ei tahtnud, et Jaapan või Venemaa Vaiksel ookeanil liiga tugevaks saaksid. Rahulepingu tingimused: Jaapan sai Korea, mille annekteeris 1910. Jaapan sai rendilepingu Liadongi poolsaare peale koos Ports Mouthiga. Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside. Jaapnlased võtsid kasutusele kaitsevärvusega sõjaväelaste mundrid. Kogupaukude tulistamiselt mindi üle üksiklaskudele, mis olid täpselt välja sihitud. Port Arthuri kaitsmisel osales 350 eestlast, Tshushima lahingus 200. Eestlasi osales kokku 8000. Ohvitseridena 70 ja lisaks 30 arsti. Tulevastest Eesti kindralitest võtsid Vene-Jaapani sõjast osa

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. 1915. aastal Saksamaa oli edukas. Saavutas võite üle Venemaa, sissetungis Venemaa territooriumile. Venemaa kaotas palju inimresurssi. Sõjaeelsed varud said otsa ning Vene tööstus ei suutnud enda armeed varustada. Vene armees tekkis kriis varustuses. Suurbritannia saatis Venemaale relvi ja varustust. Sakslaste eesmärk strateegiliselt oli ebaõnnestunud. Õhusõda: Eestisse jõudis õhujõud. 1915. aastal toimus esimene õhurünnak Paldiskile, Saksa zeppelin viskas pommid, mis tegi mõned purustused. Saksa lennukid 1915. aasta sügisel pommitasid Kuressaaret, kuid pommid olid väiksed ja midagi ei juhtunud. Liivi lahe ja Lääne saartel toimus õhusõda, osales rohkem kui 100 lennukit (Venemaa poolel). Saksa lennukid pommitasid patareisi. Toimusid õhulahingud

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

kiiresti ootamatult ulatuslikke tulemusi, 26ndal esimene väeosa läks rahva poole üle kõigi relvadega, mis tema käes olid. Rahvas sai enda kätte ka relvad, hakkasid puhkema relvastatud kähmlused. Rahva poole üle minevate sõjaväeosade hulk kasvas plahvatuslikult, suur osa läks mässuliste poole üle. 27.veebr õhtuks oli rahva poolele hinnanguliselt läinud üle 70 000 relvastatud sõdurit. Samal päeval tõmbus politsei linnatänavatelt tagasi, rahvas ründas arsenali, saadi relvi juurde, rünnati politseiasutusi, kohtuid, sandarmeeriat, vanglaid, vabastati kõik vangid. 27.veebr õhtuks Habalov taandus Admiraliteedihoonesse, öösel jäi praktiliselt üksi. 27.veebr õhtuks oli kogu linn ülestõusnud rahva kontrolli all. Kuni 27.veebr õhtuni oli mässuliikumine toimunud stiihiliselt, ilma igasuguse keskse juhtimiseta, samal õhtul tekkis kaks juhtimiskeskust. Üks kujunes ümber Riigiduuma. Oli olnud valitsusmeelne, viimasel ajal opositsiooniline

Ajalugu
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun