Kahe renessanssi kunstiteose võrdlus (0)

Sarnased õppematerjalid

22

pdf

Konspekt

Gullame Couston (1677-1746) · skluptor · lemmikmaterjaliks valge marmor · Hobusetaltsutaja 16. peatükk Klassitsism · Euroopas 18 saj. lõpp 19. saj. algus · Jaguneb varaklassitsismiks (1780-1800) ja kõrgklassitsismiks (1800-1830) · Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks 1760-1790 Louis16-nda stiil 1790-1800 direktooriumistiil 1800-1820 ampiirstiil Klassitsismi arhidektuuri tunnused: · läbi kahe korruse ulatuvad sambad · kolmnurkne frontoon · rangus · lihtsus · sümmeetrilisus Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Panteon Pariisis Pierre Vignon (1763-1828) Madeleine kirik Pariisis James Hoban Valge maja Washingtonis Johann Wilhem Krause (1757-1828) Tartu Ülikooli peahoone Riisipere mõisahoone Harjumaal Andrejan Zahharov (1761-1811) Armiraliteedihoone Peterburis Tähe võidukaar Prantsusmaal Helsinki südalinnas Soomes James Hoban Valge maja Washingtonis

Kunstiajalugu

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism ­ maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst).

Kunstiajalugu

22

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnu

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

Itaalia renesanssarhitektuur 15 saj 36-40 ((15.-16. sajandil toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansi ja uusaja majanduslik alus oli varakapitalistlike, st rahaliste suhete kujunemine linnades. Esirinnas olid Itaalia jõukad kaubalinnad, kus 14.-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419 - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - kuulsus arhitektina Firenze Leidlaste Kodu - fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel San Lorenzo kirik - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi kabel - antiigipärased sambad, kolmnurkne viil, Siseruum

Kategoriseerimata

66

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaaegu pool milleeniumit stiil, mis sai nime gootide hõimu järgi, kuid 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, sest mida peeti sellel ajal tooreks ja barbaarseks. Gooti ajastu keerles palju kiriku ümbers, sest kõik loovad jõud töötasid just selle heaks, kuid renessanssi ajastu muutis seda jäädavalt.

Arhitektuuri ajalugu

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

d) Kadus must, selge, rõhutatud kontuur ehk piirjoon. Värvide ja ese m ete piirjooned on sulavad, hajuvad e) Maalides ei kaetud pindu ühtlaselt ja siledalt, vaid maaliti väikeste pintslilöökidega. f) Suured muutused kompositsiooni ehk maali ülesehituse alal g) Muutused temaatikas. Dadaism Dadaism on kunsti ja kirjandusvool LääneEuroopas ja USAs u 1916-1925. On sürrealis mi e elkäija. Nime tekke kohta on mitu versiooni: a) juhuslikult leitud s õna sõnaraamatust b) kahe Ru m e enia kirjaniku o mavaheline jutt kostis teistele nagu dadada c ) mingis Aafrika ke eles dada tähendavat püha loo ma. Dadais m oli lühiajaline, kuid skandaalne. Seda harrastasid bohe e mlased, haritlased. Dadaismi olemus: a) taotletakse täielikku vabadust, lahtiütle mist kõikidest nor midest b) e es märk on ini mesi soke erida, üllatada. Dadaismi tekke ajalooline taust: I maail masõda oli Euroopale tõeline sokk. Vare m Pariisi

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

pildid • vanim tehnika puulõige → meenutavad tasapinnalist vitraaži → lihtsad, tugevad, nurgelised jooned • leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür → peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER • arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks • trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD • peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril • sünge tühi maastik • tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu → käed on kui liigesest väljas → kannatus rõvedalt edasi antud • sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk • meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga • selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus → leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale

Kultuuriajalugu

32

doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

Nii tekib terve hulk pooltoone ehk värvivarjundeid. Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusenaon värvipigmendi osa väike, musta ja valge aga palju. Kõige küllastunum värv on sinine. Kõige vähemküllastunud värv on kollane. 10  VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kromaatilisus Puhas segamata pigmentvärv on kõrge kromaatilisusega ehk värvisusega. Ka kahe pigmentvärvi segu on kõrge kromaatilisusega. Kui värvile segada hulka akromaatilist värvi ehk kas musta, valget või halli, siis tema kromaatilisus väheneb. Akromaatilisus Pilt: VÄRVITUS EHK AKROMAATILISUS Värvide subjektiivsed omadused Värvide soojust ja külmus; kergust ja raskust; kaugust ja lähedust tajuvad inimesed erinevalt ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus

Kunst

Meedia

Kommentaarid (0)