TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSED REALISM JA GRUUSIA SÕDA UURIMISTÖÖ Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu................................................................................................
Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine
.................. 7 Riikide eristamine................................................................................................ 7 Kriteeriumid......................................................................................................... 7 Tekkimine ja kadumine........................................................................................ 7 Koht süsteemis.................................................................................................... 7 Realism............................................................................................................ 7 Liberalism......................................................................................................... 7 Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.
kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus - Positiivne -> võimekus, mida teha suudab ● Stephen Krasner: - Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus
Olemine Objektivistid Maailm on selline nagu ta on, maailm on reaalne Subjektivistid Maailm on meie enda välja mõeldud Tunnetamine Seletamine Miski on põhjustatud millestki. Baseerub hüpoteeside püstitamisele. Mõistmine Saad aru, mis maailmas toimub. Fakt Väärtused Eelistatakse mingil põhjusel üht reaalsust teisele Uskumused Miski asi on tõene Teadmised Empiirilised uskumused Rahvusvaheliste suhete teooriad 1. Realism Lähte-eeldus: inimene on loomult halb. Inimene püüab alati teiste üle domineerida. Tal on kalduvus vägivallale. Rahvusvahelistes suhetes käib "kõikide sõda kõikide vastu" (riikide omavaheline heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. KOOLIASJAD onenote Page 2 heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. Riikide süsteem maailmas on anarhiline. Tänu sellele saavad riigid usaldada vaid iseennast.
Osalejad on riigid, suured üksused. Rahu toojaks on JÕUD. Idealism: RV koostöö on hea ja võimalik, kui me seda tahame. Leidsid, et inimloomus on hea. Kui me otsustame kõik koos, et me sõda ei taha, siis on see võimalik. RVS on osaleja inimene. Võime teha nii, et meil ei ole konflikti, sest me tegelikult ei taha seda. Rahu toojaks on headus, demokraatia. I MS lõpuks jõuti järeldusele, et sõja pidamine on üle igasuguse piiri ning see tuleb lõpetada. Kahe sõja vahel muutus juhtivaks ideoloogiaks Demokraatliku rahu teooria- ei olegi konflikte omavahel Keskklass ja demokraatia kui rahu toojad Liberalism Ei tähista ühiskonna liberaalsust! Liberalism kui RVS teooria (riikide käitumine RV tasandil). Taas vana ja tuntud. Populaarne kahe sõja vahel Põhilised ideed: - Kõige keskmes on inimene, kes on hea. Ka koostöö on hea. Süsteem on halb ja seda tuleb muuta. Konfliktid on halvad.
jooksul tekkisid kodusõjad ( halb dekonolisatsioon). Mitteühinemisliikumised oli palju riike kes hoidsid eemale ja ei tahtnud ühinemist ei USAga ega NSVlga. Perioodid ja kriisid: 1945-1953 uueks sõjaks valmistumine 1953- 69, konflikt, konfrontatsioon, kompromiss 1969- 1979- pingelõdvendus 1979-86- uueks sõjaks valmistumine Mis lõpetas Külma sõja? lõppes 1989, Nõukogude Liidu lagunemine, üleüldine maailma muutumine, 3. Teooriad - klassikaliste teooriate võrdlus ja selgem arusaam: Klassikalised teooriad jaotatakse erinevate aluste järgi: * on erinevate summade mäng( null ja pluss summa mäng) ,et kas koostöö on hea või halb, *kas inimloomus on hea või on konflikt,* kas sõda on normaalne või ei ole,* kes on osalejad kas riigid, inimesed, inimesed ja teised või klass rvs osalemises, * mis on see VÕTI mis rvs mõjutab- kas on see jõud, demokraatia, kaubandus ja demokraatia, majandus läbi ärakasutamise.
riikide- ja inimestevahelised suhted, erinevad vajadused ning arusaamad sellest, mis vajalik ja võimalik. Seega võib väita, et Euroopa lõimumine on olnud ebakindel ning etteennustamatu protsess, mis on läinud üle kivide ja kändude ning milles põimuvad erinevad poliitikategemise tasemed ja areenid, eesmärgid ja protsessid. Kuidas periodiseerida Euroopa Liidu arengut? Kõige lihtsam on Euroopa Liidu kujunemislugu mõtestada läbi kahe paralleelse arengu, milleks on integratsiooni süvenemine ja liidu laienemine (deepening and widening). Integratsiooni süvenemine Integratsiooni süvenemise peamisteks tunnusteks on EL-i institutsioonide tugevnemine, liidu pädevuse laiendamine uutesse poliitikavaldkondadesse ning rahvusülesuse kasv. Integratsiooni senise dünaamika võib kokku võtta järgmiselt. Euroopa ühendamise esimest kümnendit 1950. aastatel iseloomustas hoogne areng ning funktsionalistlike institutsioonide
Kõik kommentaarid