..............................................................................................5 3. RAKKE PÜSTITAMINE.................................................................................................................6 4. TÕMBI PAIGALDAMINE..............................................................................................................7 5. TAPPIDE NUMMERDAMINE.......................................................................................................8 6. SERVADE FREESIMINE..............................................................................................................10 7. SALAPULKADE PAIGALDUS....................................................................................................11 8. POSTI PAIGALDUS......................................................................................................................12 8.1. Ettevalmistustööd.................................................................................
kivile paigutada), samuti pane klots tungraua tõstejala ning palgi vahele, et see palgi sisse auku ei muljuks. Kui palksein on tungraua või mõne muu tõstemehhanismi abil tõstetud sobivale kõrgusele, võiks selle toetada näiteks saarepuust pakule, et saaks ka teise nurga üles tõsta. Alumiste palkide vahetus Alumiste palkide vahetamine on aeganõudev töö. Te peate kopeerima palgi, millest tihti on alles vaid käega läbitorgatav kest. Kopeerimisel pöörake rõhku kõrgusele ja tapi möödule. Töö teeb lihtsamaks, kui palki poolitada ja siduda erinevate tappidega. Kinnitage palgid salapulkade abil ülevaloleva palgi külge. Ärge unustage sammalt või takku palkide varasse panna. Seda saab muidugi ka hiljem juurde toppida kui vaja. Tõrvake või tehke alumiste palkide toetuspind (kivi vastu) mõne puidukaitsevahendiga üle. Vanades ja allesjäävates palkides on kindlasti kahjureid, kes hea meelega tuleks kohe uut puitu sööma. Seega peaks
8. Kujusaagimine - Vormitakse kumeraid esemeid saagimise abil. Siin kasutatakse lintsaagi. 9. Freesimine - Töödeldavale materjalile antakse soovitud profiil. Töötlemine sooritatakse alumise- või ülemise spindliasetusega freespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil. 10. Profiillaudade hööveldamine - Toodetakse soovitud profiilifa laudu. Kuju hö10veldamine toimub mitmeteralises höövelpingis, kus toimub tasapinnaline hööveldamine ja servade freesimine. 11. Soonte freesimine- Lauamaterjali või plaatidesse tehakse erikujulisi sooni. Töötlemine toimub üla- või alafreespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil. 12. Valtside töötlemine - Puumaterjali või plaadi serva töödeldakse erikujulisi vagusid üla- või alafreespinkidel. 13. Tappimine - Tappimisel detaili otsa töödeldakse nurkliidete jaoks ühemõõtmelisi tappe ha sälke tappimis- või alafreespingil eritüübiliste freesidega. 14
vormiseguga täita. Mudel asetatakse vormikasti keskele ning täidetakse vormikast poole ulatuses vormiseguga. Selle toimingu sooritamisel tuleb jälgida ,et vormisegus ei oleks suuri tükke ning võõrkehi. Kui kast on pooles ulatuses täidetud tule teha esimene tihendamine. Vormisegu tihendatakse üksiktootmisel käsitsi kuid masstootmisel toimub see mehhaaniliselt. Tihendamist tuleb alustada vormi keskelt ning liikuda spiraali kujuliselt vormikasti servade poole. Tihendamise käigus tuleb jälgida ,et vormisegu ei muutuks liiga tihedaks. Sellisel juhul ei pääse valamisel tekkinud gaasid vormist välja ning vedel metall läheb vormis keema ning detailis tekivad defektid ,mis võivad detaili kasutuskõlbmatuks muuta. Kogemuse põhjal võib öelda ,et pigem karta liiga pehmet vormisegu kui kõva kuna pehme vormisegu jätab valatud detaili pinna ebakvaliteetseks ning vormikastide kokku panemisel võib vormisegu koguni kastidest välja kukkuda
vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti ära õhuvoolu hulk, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, pidi tulema hoonesse piirete ja pragude kaudu. Lekkeõhu hulka mõõdeti nii ala-kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 0 ... ± 60 Pa. Ala-ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk 50 Pa juures, millest avutati keskväärtus. Katsemajas mõõdeti esmalt ära kogu hoone õhupidavus (nurgad avatud) ja väljendati see kõikide piirete keskmise õhulekkena. Seejärel paigaldati nurkade avade ette PVC-kile, mille sisse lõigati 110 mm suurune avaus, selle ette asetati õhu kiiruse mõõtmiseks anemomeeter. Seejärel tekitati hoonesse alarõhk 50 Pa ja mõõdeti iga nurga ava läbiv õhu liikumise kiirus. Katse mõõtmiseks kasutati anemo-ja manomeetrit. Katsemaja õhupidavust mõõdeti uuringu käigu kokku seitsmel korral. Keskmine õhulekkearv
põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt täppis- ja peenmehaanikaseadmeis (nt.optikaseadmetes, töölaudade laagerdamisel jm.) Keratapid sfääriline tapp (keratapp) võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid. +Laagrid 15.Teljed-võllid määratlused Tugevusarvutused: Esmalt tuleb määrata toereaktsioonid ja konstrueerida väändemomentide ja paindemomentide epüürid, nende maksimumkohtades on ohtlikud ristlõiked. Seejärel leitakse tabelitest lubatavad pinged ning arvutatakse ohtlike ristlõigete pinged ehk ekvivalentpinged ja võrreldakse neid lubatud pingetega kontrollarvutusel. 16.Laager ja laagerdus Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nimetatakse laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms
linttroppe. Et vä vältida ohtlike lõikejõudude tekkimist plokkides, peavad kergbetoonist sillused olema toetatud müümüüritisele ritisele otstest > 250 mm. Pikkade silluste juures võib tekkida vajadus tugipinna pikkust veelgiveelgi suurendada. Keelatud on monteeritavate kergbetoonsilluste lü lühemaks saagimine, aukude puurimine ja soonte freesimine sillustesse ning muul viisil viisil silluse ristlõike muutmine. 45 Kergbetoon talasillused Kui ava laius on L≥ L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma ≥ 250 mm. müürile Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vä vähendada. Silluse peale on soovitav laduda 3..
Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvates oli see huvitav reis, sellepärast tah
Tamsalu Gümnaasium RIIUL Praktiline töö Kristjan Tooming Johannes Vask 11.klass Juhendaja õpetaja Riho Ringinen Tamsalu 2014 Sisukord RIIUL................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Disain .............................................................................................................................4 2 Materjal ..........................................................................................................................5 3 Töö käik.....
Lasnamäe Üldgümnaasium MINIGOLFI VÄLJAKU ELEMENDID Praktiline töö Koostajad: Romet Esko Raul Esko Ander Jorš 8b klass Juhendaja: Peedu Alas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1 TÖÖKÄIK....................................................................................................................................4 2 MIS ON MINIGOLF ?.................................................................................................................8 3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................9 4 KASUTATUD KIRJANDUS..........
38. 16. Töötamisel tuleb täita tuleohutuse nõudeid vastavalt juhendile ,,Tuleohutusnõuded 39. tuletööde teostamisel". 40. 17. Keevitades ei tohi hoida voolikuid kaenla all või õlgadel ega suruda neid jalgadega 41. kokku. 42. 18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda ega käia mööda treppe, tellinguid vm. 43. 19. Töövaheajaks ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt 44. gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 45. 20. Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmetest 46. ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 4 Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja korrastada isikukaitsevahendid. 2
aluse siledust. Alusele märgitakse seinte betooni täis ning enne järgmise plokirea takse ploki peal olev V-kujuline õõnsus piirjooned. Seinte nurkadesse mõlema ladumist lastakse betoonil kivistuda. ukseava kohal ladumise käigus mördiga. seina poole paigaldatakse vesiloodi ja suundnööri abil nurgapostid. Ladumise jätkamine Avade sildamine 68. Jooniste põhjal määratakse kindlaks 70. Vuugimört valmistatakse tootja juhendi 71. Sillused tehakse silluseplokkidest ja U- ja märgitakse alusele avade asukohad. kohaselt. Plokke laotakse kelluladumise kujulisest tsingitud profiilist. Profiil lõiga- Seinajoonele paigaldatakse bituumen- meetodil. Plokkide otstes olevad tapid takse nii, et see toetub umbes 100 mm
EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm).
Suuregabariidilised toorikud kinnitatakse vahetult freespingi töölauale kinnituspoltide, haaratsite ja tugede abil. Seejuures peab kinnituspolt asetsema toorikule võimalikult lähedal ja haaratsite otsa alla asetatud toe kõrgus olema võrdne kinnitatava tooriku kõrgusega. Eriti mugavad on kasutada kaarekujulised haaratsid, mille juures tuge ei ole vaja. Suuregabariidilise tooriku kinnitamiseks töölauale vertikaalasendis kasutatakse kinnitusnurgikut. See kinnitatakse esmalt kinnituspoltidega töölaua külge ja seejärel toorik nurgiku külge. Silindrilised detailid kinnitatakse freespingi töölauale prismade abil. Seejuures on soovitav kasutada kõverjoonelisi haaratseid, kuna sirge haaratsi kokkupuutepind toorikuga on liiga väike. Enne freesimise alustamist lähendatakse toorik kõiki kolme ettenihet kasutades freesile veendumaks, et freesi poolt moodustatav lõikepind ühtib toorikule tõmmatud märkejoonega.
................................................................................. 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ................................................
topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse ±0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid? Joone mõõtmisvahendid on lindid, mis sõltuvalt materjalist jaotatakse teras- ja fiiberlintideks. Maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20, 30, 50 ja 100 m pikkused. Joonemõõtmised teostatakse vähemalt 2 korda, edasi- ja tagasisuunas. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmiste kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea 1/N abil. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (d), mis jagatakse keskmise mõõtmistulemusega (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( d /D = 1/N). Tulemit võrreldakse suhtelise veaga (1/1000; 1/2000; 1/3000). Nt: 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? Parandid: 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga Dk= D lk / 20 , kus Dk mõõdetud joone kompareerimisparand
Tõusis pinkide automatiseeritustase: toorikute, detailide ja lõikeriistade automatiseeritud vahetus. CNC pinkide ajalugu ja areng · 1980-1990- CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse · Alates 1990- CAD/CAM muutub standardiks arvutijuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel Raalintegreeritud tootmine CNC tööpinkide eelised · Paindlikkus · Tootlikkus · Kvaliteet Toote liikumine Projekteerimine CAD joonestamine CAM töötlemisrajad CNC töötlus Valmis pooltoode/detail/toode CAD/CAM/CNC struktuur Postprotsessor Põhilised probleemid postprotsessoritega: · CNC tööpink on uus ja postprotsessor ei ole piisavalt testitud · Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid agregaate või puurimisüksuseid CAD- tarkvara CAD- tarkvara kasutatakse: · projekteerimiseks · 2D joonestamiseks · 3D modelleerimiseks
· Pruuniga on trükitud Geograafilised koordinaadid. 27. Postide rihtimine projektasendisse Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud teljemärkidega või posti küljed ühildada viimaste projektikohaseid asukohti tähistavate paigaldusjoontega. Ühtlasi tuleb post rihtida vertikaalseks, mis tehakse üldjuhul kahele ristuvale teljele paigutatud teodoliitide abil. Vertikaalseks rihtimine võib toimuda kas geomeetriliste telgede või servade järgi. 28. Postide vertikaalsuse määramine Ühtlase põiklõikega postide vertikaalsuse määramine võib toimuda nii posti geomeetriliste telgede kui ka posti servade jargi.
koguse ühesuguseid kilpe või plaate. Seadme kasutamisel surutakse koos käivituslüliti ja käivituslüliti tõkkega alla ka lukustushoob. Ülafreesil kasutatavad tarvikud Ülafreesi terade tüübid ja lõikeprofiilid on väga erinevad. Terad valmistatakse HSS (kiirlõiketeras) või HM (kõvasulamteras) terasest. Kõvasulamterad on pikas perspektiivis odavamad, sest püsivad kauem teravad. Detailide servade või figuurfreesimisel ilma paralleelrakiseta kasutatakse juhikuta freesiterade kõrval juhikuga või kuullaagriga freesiteri. 18 Freesi lõikesügavuse reguleerimine 19 1.Aseta seade tasasele aluspinnale. 2.Freesimissügavuse peenregulaator tuleb viia neutraalasendisse ehk nulli. Keera üleval asuvat peenregulaatorit (1) ja samaaegselt jälgi skaalat freesi tagaküljel (2). 3
Päikesepaistelisi ilmu on võrdlemisi vähe. Sagedased on tuuled, eriti saartel ja rannaäärsetes rajoonides. Et kaitsta hoonet ilmastiku mõju eest, pidi ehitama tugeva ja vihmale vastupidava katuse. Ega vanasõna ilmaaegu öelnud, et katus on hoone iga (Tihase 1974: 63). 10 Katuse juures kõige tähtsamaks osaks on sarikad, mida tehti enamasti ümaratest puudest läbimõõduga umbes 15 cm. Nende puude ülemised osad ühendati paarikaupa tapi ning pulga abil, alumised aga toetati hoone ülemistele palkidele, nn murispuudele. Sellises asendis töötas sarikas talana, mis pidi taluma katuse koormusest tekkivat pinget. Et vähendada sarika sideulatust, ühendati sarikapaarid omavahel veel nn penniga, mis suurendas sarika paindetugevust. Kui tuul oli kõva, siis töötas penn ka väljatõmmatud vardana (Tihase 1974: 64). Õlgkatte panekul pandi sarikad üksteisest umbes 1,2--1,5 m kaugusele. Kuna
Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32. Milline on lugemite tegemise järjekord? TEET tagumine lugem, eesmine lugem, (instrumendi kõrguse muutmine), eesmine lugem, tagumine lugem 33. Mis on liitnivelleerimine? 11 34. Projektkõrguse välja märkimine. Projektkõrguse väljamärkimiseks tuleb esmalt võtta tagumise lati lugem. Seejärel tuleks leida instrumendi kõrgus valemiga Hi=TL+HA. Näiteks kui tagasivaatelugem on 1383 ja punkti A absoluutkõrgus on 10,122, siis instrumendi kõrgus on 1,383+10,122=11,495. Selleks, et projektpunkte välja märkida, tuleb arvutada eesmise lati lugemid. Juhul kui projektkõrgusteks on näiteks a) 11,154 b)11,124 ja c)11,197, siis saab eesmise lati lugemid valemiga E L=Hi-Hprojekt. Näiteks a) puhul 11,495- 11,154, saame vastuseks 0,341
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid
kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur.Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Lihttalade tüübid (ülalt alla): ühtlase ristlõikega, muutuva ristlõikega, muutuva ristlõikega kaldne, bumerangtala. Materjali kokkuhoiu tôttu kasutatakse suurte avade puhul ka muutuva ristlôikega talasid. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega. Talad valmistatakse
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
abiga. Liigitatakse stabiliseerimisjalag: Teleskoop ja külgedelt tulevad stabiliseerimisjalad. 28.Kopp-laaduri laaduriga veokite laadimine Püüdke olla taganttuule. Nii väldite tolmu sattumist masinasse. Enne kopa tühjaks kallutamist sõitke veoautole nii lähedale kui võimalik. Kui veoautokasti pikkus on võrdne kopa laiusega, siis tühjendage kopp alati keskele. Kui kast on kaks või enam korda pikkem, siis laadige esmalt veoauto esisosa. Ärge tühjendage koppa ühe järsu liikumise abil. Pöörake koppa järk-järgult ettepoole kuni see on tühi. Kleepuva materjali korral liigutage koppa edasi-tagasi kuni kopa tühjenemiseni. 29. Kopp-laaduri pigaldamine treilerile transportimiseks 1. Blokeerige treileri rattad ja paigaldage rambid. 2. Paigaldage masin treilerile: 1:Veenduge et rambid oleks õigesti paigaldatud ja kinnitatud 2: Paigaldage kopplaadur ja pöördkopp transpordiasendisse. 3
teisaldamiseks. Lattraua ülemine serv ja ümarraud peavad olema täiesti sirged. Sablooni kasutakse mördikihi tasandamiseks peamiselt puhasvuukmüüritisel, sest tasandatud mördikiht on ühtlase paksusega ja ulatub täpselt seina välispinnani. 7.3.3 Telliste ladumise töövõtted. Tänapäeval kasutakse telliste ladumisel peamiselt järgmisi töövõtteid: nihkladumine ühes mördi lõikamisega, kelluladumine ja poolnihkladumine. Nihkladumisel tehakse esmalt seinale plastsest mördist peenar, jättes peenra serva välispinnast 1...1,5cm kaugusele. Nihkladumisel ühe tellise haaval võtab müürsepp tellise ja, hoides seda kaldu, kuhjab tema servaga osa seinale laotud mördist tellise ette, nihutades tellise ühtlasi sängituskohale ja surudes üleskuhjatud mördi vastu varempaigaldatud tellist. Niiviisi täitub ka püstvuuk tellise paigaldamisel mördiga. Lõplikult paigaldatakse tellis käega kergelt surudes, nii et tellise kõrgus
HAABJASE EHITAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õp. Maiju Zuping Kuressaare 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Materjal............................................................................................................................... 4 2. Projekteerimine................................................................................................................... 5 3. Ehitamine............................................................................................................................ 6 Kuju andmine....................................................................................................................... 6 Õõnestamine.......................................................................................
lõikeparalleele 65.Postide rihtimine projektasendisse. Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud teljemärkidega või posti küljed ühildada viimaste projektikohaseid asukohti tähistavate paigaldusjoontega. Ühtlasi tuleb post rihtida vertikaalseks, mis tehakse üldjuhul kahele ristuvale teljele paigutatud teodoliitide abil. Vertikaalseks rihtimine võib toimuda kas geomeetriliste telgede või servade järgi. 66.Postide vertikaalsuse määramine. Ühtlase põiklõikega postide vertikaalsuse määramine võib toimuda nii posti geomeetriliste telgede kui ka posti servade jargi.
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks
tulev õli nihutab hammaslattkolbi ühes kruviga ning viib siibri keskseisu, mille tagajärjel hammaslattkolvi liikumine katkeb. Rataste seadenurgad. Rooli hooldamine Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6...8º. Käänmiktelje külgkalde tõttu kerkib auto esisild rataste pööramise korral veidi kõrgemale. Et raskusjõud püüab rattaid keskasendisse pöörata, hoiab auto otsesuunda.
välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.5 Hoidke tõstuki ümbrus puhas. Ärge jätke tööpiirkonda tööriistu, osi, prahti vms. 1.6 Tõstke seadet esmalt vaid pisut, nii veendute, et sõiduk toetub kindlalt tõstetaldadele. 1.7 Kui tõstetallad puutuvad vastu tõstekohti, siis kontrollige, kas tõstevarte lukustus on rakendunud. 1.8 Kasutage sõiduki tõstmiseks alati kõiki nelja tõstetalda. 1.9 Sõiduki tõstmise ajal veenduge, et selle uksed on kinni. 1.10 Jälgige sõidukit kogu tõstmise või langetamise aja. 1.11 Ärge lubage kellelegi seista töötava tõstuki lähedal. 1.12 Kui sõiduk hakkab kukkuma, liikuge viivitamatult kaugemale. 1
· · Klaasi kuumutatakse spetsiaalses ahjus umbes 600-650 kraadi C juures ja seejärel kiirjahutatakse. Protsessi tagajärjel tekivad klaasis sisepinged, mis muudavad klaasi vastupidavamaks mehaaniliste mõjutuste ja temperatuuri kõikumiste suhtes. Tänu eelpingestamisele puruneb klaas õnnetuse korral väikesteks ümarate servadega kildudeks, hoides seeläbi ära vigastuste ohu. · Kogu viimistlusprotsess (nagu servade töötlemine ja puurimine) tuleb teostada enne klaasi karastamist. · · Klaaside lisaomadused: · 1.Acoustic Comfort mugavad heliomadused · 2.Atmosphere Comfort mugavad välistingimused · 3.Safety & Security ohutus ja turvalisus · 4.Tennafit integreeritud atennid · 5.Thermal Comfort mugav temperatuur · · · · · · · · · · KLAASI HOOLDUS JA KAHJUSTUSTE KÄSITLEMINE · · Klaasi kahjustuste hindamine ·
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
