..............................................................2 2.Trammiteede ajalugu eestis...............................................................................................................3 3.Trammid ja Trammiteed eestis..........................................................................................................4 3.1. Uued trammid Tallinnas............................................................................................................4 4.Trammiteede projekteerimine Eestis.................................................................................................6 5.Kokkuvõte.........................................................................................................................................7 6.viidatud allikad..................................................................................................................................8 8.v........................................................................................
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad:
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ................
9. POSTIDE KINDLUSTAMINE Kuna katuse ehitus läheb järgmistele kursusel osalejatele, pidime kindlustama postide vertikaalsuse säilimise. Selleks fikseerisime kasutamata prussi postide vahele ja kinnitasime L-kujulise puitdetaili ja kruvidega posti külge. 15 Pilt 14. Postide fikseerimine 16 KOKKUVÕTE Tehnoloogiapraktika kursusetööks oli kaevurake projekteerimine ja ehitamine. Rakke sõlmed lahendasime kalasabatapiga, sest selle puhul ei ole väljaulatuvaid osasid. Kliendi soovil jäid välispinnad viimistlemata. Alguses oli raske aru saada tappidest ja tehnoloogiatest ning seetõttu ei olnud esimesed tapid väga täpsed, kuid hiljem töö edenedes hakkasid tulemused paranema. Rakke seinte valmimisel tuli prussid omavahel keermelati abil pingutada. Keermelati puurimine osutus raskemaks kui algul arvasime
piirides 1000 - 1500 mm, laiused 450 - 600 mm, paksused 25 - 30 mm. Teise rühma ühendatakse teiste mõõtudega raamid. Sarnaselt tehakse teiste põhielementidega. Igas rühmas valitakse kõige tüüpilisem koost mõõtudega, mille kohta töötatakse välja tehnoloogiline protsess. Tehnoloogilise protsessi skeemid koostatakse iga vooluse kohta. Näiteks prussikud, raamid kilbid ja karbid. 3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine 3.1. Toodete projekteerimise alused Kogu dokumentatsioon jaguneb graafilisteks ja tekstdokumentideks, mis määravad toote koosseisu ja otstarbe ning sisaldavad vajalikke andmeid toote väljatoomiseks, valmistamiseks, kvaliteedi kontrollimiseks ja ekspluatatsiooniks. Graafilisteks dokumentideks on igat liiki joonised. Tekstdokumentideks on seletuskiri, tehniline kirjeldus ja tabeldokumendid (spetsifikatsioonid, dokumentide loetelu).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ...................................
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT .....................
Kõik kommentaarid