Kaevikmüüritis ja täisnurkne post. (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

PKHK Müüritööd II konspekt

teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri kõrguseks on 14*100 Kui müür tuleb kahe tasandi vahele siis vuukide mõõtmete määramisel vaja arvesse võtta ülemise mürikihi ja näiteks laevahele tuleb lisa rõhtvuuk. Müürikihte tuleks endistviisi ühepalju 14 tükki kuid vuuke 1 rohkem. Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist 1400 mm korda tellise paksus 88 mm= 1232 mm vuukidele jääb kokku 168 jagatud 15 = 11.2 mm. Tuleb siiski meeles pidada et 15-st mm paksemaid vuuke ei tohi teha

Müüritööd

36

pdf

Müüritiste ladumine

on tegu väikeste pindadega. Pasta tehakse plekile vastavast kemikaalist või puhastusainest ja inertsest täiteainetest (talk, puidujahu). Kokkusegatud ainetest pasta kantakse määrdunud alale 5-10 mm kihina ja harjatakse pärast kuivamist maha. Mustuse liigid ja nende eemaldamine · Lahustuvad soolad Peamiselt kevadel võib ehitise pinnale ilmuda valge härmatis. Sama toimub ka siseruumides, kui ehitus on sügisel peatunud ja müür on märgunud. Peasüüdlaseks on siin u. 95 % ulatuses 20  tsemendist pärinevad veeslahustuvad kaaliumi-, naatriumi-, kaltsiumi-ja magneesiumisoolad, mis kuivamisel jäävad seinapinnale. Välisseinalt pesevad sademed need soolad suveks maha. Härmatise eemaldamise kiirendamiseks on esmane kuivharjamine ja kui see ei olnud küllaldane, siis lisaks pühkimine märja harja või käsnaga. Keemiline pesu on vuugile kahjulik, survepesu

Hooned

28

doc

Müürsepatöö ja betooni valmistamine

0 Märkus: 0.125 m on 12.5 cm! = 1 am (kaheksandik meetrist) = 1 laius 1 am (kaheksandik meetrist) on ehitustööstuses kasutusel juhtmõõduna 1 laiuse kohta! Telliste korral seega: 1 tellise ots + 1 vuuk = 1 am = 12.5 cm = 1 laius 4.4 Müüri pikkus Müüri pikkuse saame liites telliste laiuse = otsa kogupikkuse ja vuugi kogupikkuse: Müüri pikkus = telliste arv X vuukide arv X ots + vuugi laius Näidisharjutus: Maja ühele küljele ehitatakse tuulekaitsena 1,5 m pikkune müür. Mitu 1DF tellist on vaja esimese kihi ehitamiseks, kui see ehitatakse nii nagu joonisel näidatud? Antud: Ots = 11,5 cm Vuugi laius = 1 cm Müüri pikkus = 1,50 m teisendatud: 150 cm Leia: n = otste arv = telliste arv Lahendus: 1 ots = 11.5 cm +1 cm = 12,5 cm n = 150 cm:12.5 cm = 12 Tulemus: Et 12 tellise otsa annavad müüri pikkuse, on esimese kihi ehitamiseks vaja 12 x 1DF-tellist. 4.5 Müüri kõrgus Tellise kõrgus(1); Pikivuugi paksus (2)

Kategoriseerimata

98

pdf

Seinad

asetsema kohakuti. Kuna toetuspinda on vä vähe, siis peab kogu toetuspind olema maksimaalselt mö mördiga kaetud ja ärakasutatud; „ Suuremate koormuste puhul seinale betoneeritakse seina vertikaalsed õõned tätäis. Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgi pool ava (uks, aken). „ Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa ja mitte varem, kui ühe ööp ööpäeva möö möödudes dudes seina ladumisest. Täitematerjali tera suurus ei tohiks olla suurem kui 20 mm. Betoon peab tä täitma kõik tü tühemikud müü müüris; ris;

Ehitus

17

docx

Silikaattellistest müüritis

tarindjoonisel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks, tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvutustes. Rõht- ja püstvuukide nominaalmõõtmed on 10-15 mm, kui tööde seletuskirjas pole öeldud teisiti. Rõhtvuugi paksus võib erineda kõige rohkem 3 mm ja vertikaalvuugi oma 8 mm käesolevas töös kasutatavaist nominaalmõõmeteist. (Müüritööd, 2001) 4.3. Müüritöödel lubatud mõõtmehälbed Seina või posti vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H/200, milles H on müüritud tarindi vaba kõrgus. Vahelae kohal võib ülal ja all asetseva kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm. Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H/250, milles H on tarindi vaba kõrgus. Rõhtvuugi hälve horisontaal- sirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta, kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta. (Müüritööd, 2001) 4.4

Ajalugu

13

rtf

Seinad

ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500 mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. · Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: · Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. · Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemise ja välimise reana. · Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega. · Ladumisel tuleb jälgida, et järgneva kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püstvuugid. · Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks.

Ehitus

36

doc

Kivikonstruktsioonid

4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3. Vertikaalselt koormatud armeeritud müüritis

Hooned

31

doc

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele). Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Kui sidekivis prao tekkinud lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. . 7.Müüriseotised, nende mõte Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi

Ehitus

Meedia

Kommentaarid (1)