Kaelkirjakute eluviisid (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

MISSUGUSED ON KAELKIRJAKU ELUVIISID ?

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tegija99 Õppematerjali autor

pöhjalik ja kasulik referaat kaelkirjakute eluviisidest

eluviisid toitumine pesitsemine

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak

Sarnased õppematerjalid

doc

KAELKIRJAKUD

SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade

Geograafia

doc

Savann Referaat

Tõsist kahju tekitab tsestekärbes. Inimestel põhjustab see unitõbe, mis varematel aegadel viis hauda kümneid tuhandeid inimesi. Nüüdisajal vaktsineeritakse inimesi unitõve vastu. 4 Savannide pindala Aafrikas suureneb. Laialdastel aladel on savann hakkanud levima pärast metsade hävimist. Savannides elavad loomad Kaelkirjak Ta on kõige iseloomulikum savanniloom, nii et pärismaalaste uskumustes peeti teda koguni pühaks ja puutumatuks. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kg ja võib elada isegi 30- aastaseks. Tema karvkate koosneb punakaspruunidest laikudest, mida eraldavad kollakad triibud. Peas, mis kõrgub üle 2 meetri pikkuse kaela otsas, on tal paar ümaraid karvase nahaga kaetud sarvi. Suured silmad on varusatud pikkade ripsmetega

Geograafia

doc

Eesti imetajad

Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Võrreldes sageli sama värvi baribaliga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Kael pöördub hästi. Karu on levinud kõikjal mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas. Toitumine - Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned, kalad, puude lehed ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi

Loodus