Kaebus kohtutäituri peale (0)

Sarnased õppematerjalid

67

docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

Asjaõigus

194

pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

esita ega tõenda . Võistlevuse põhimõte vastandab ja eraldab pooli üksteisest ning kohtust. Võistlevuse põhimõte on käesoleval ajal eriti päevakajaline kriminaalmenetluses, kuhu see sisse tuli viimase kriminaalmenetlusõiguse reformi tulemusena ning ka lähiajal on olulisi muudatusi võistlevuse printsiibis oodata. Erinevalt kriminaalmenetlusõigusest on tsiviilkohtumenetluses võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Õige lahendamine võib toimuda inkvisitsiooni e. uurimispõhimõtte alusel, mis on omane kontinentaal-euroopa, eriti prantsuse õigusele, kus kohtu ülesanne on välja selgitada objektiivne tõde. Selline oli ka nõukogude tsiviilprotsess. Kohtul on laialdased volituse koguda tõendeid, k ohus on menetluse läbiviimisel aktiivne. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on välja selgitada tõde ning sellega kaitsta nõrgemat poolt avaliku võimu omavoli eest.

Õigus

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus

46

doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant

Uurimistöö meetodid

60

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

 Prokuratuuriseadus  Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone.  Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele.  Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi. Kuid

Õigus

21

docx

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017

tagasivõetuks. (2) Kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. (3) Pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. 18. Menetlusõigusjärglus § 209. Menetlusõigusjärglus (1) Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. (2) Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud

Õigus

33

doc

Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS

· analüüsida karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasust ja vastavust täna Eesti õigusriiklikus karistusõiguses kehtivatele põhimõtetele; · teha ettepanekuid seadusandjale nimetatud meetme efektiivsemaks kohaldamiseks. Kursusetöö teema on valitud lähtuvalt sellest, et 2008. aasta sügisel valmis Justiitsministeeriumis uus seaduseelnõu5, millega peale paljude teiste muudatuste tahtsid seadusandjad Eesti karistusõigust täiendada ka uue mittekaristusliku meetmega karistusjärgne kinnipidamine. Selle õigusvaldkonnaga lähedamalt seotud juristid ja õigusteoreetikud avaldasid alates seaduseelnõu avalikustamisest vastakaid arvamusartikleid nimetatud instituudi õiguspärasuse ja vajalikkuse kohta. Lugedes erinevaid seisukohti ja omades ka

Õigusteadus

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine ­ Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. 48. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Justiitsministeeriumi peamisi töövaldkondi on õigusloome ehk õigusaktide eelnõude koostamine. Peale eelnõude koostamise kontrollib justiitsministeerium alati teiste

Õiguse alused

Kommentaarid (0)