Elva Gümnaasium Ernest Miller Hemingway Referaat kirjanduses Tiit Jaani 11a Elva 2007 Elulugu Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917. aastal töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe "Kansas City Star" juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis "Hüvasti relvad!". Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920. aastal sai ta feature writer koha ajalehe "Toronto Star Weekley" juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921. aastal suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus Ernest Hemingway Euroo
Erich Maria Remarque Pärast 4-kuulist väljaõpet saadeti poisid rindele. Sõdis samas rindelõigus Hitleriga. 1917 juulis sai Remark 5 kohast haavata. (Pärast sõda bravuuritses ja uhkeldas saksa lambakoer Wolfiga) Romaan "Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu üleöö. Esimese kolme aastaga tõlgiti romaan 25 keelde, kaasa arvatud eesti keelde, ning raamatut müüdi kokku üle 2,5 miljoni eksemplari. Tänaseks on teos tõlgitud enam kui 50 keelde. 1930. aastal vändati selle põhjal ka film. Filmi rezissööriks oli Lewis Milestone. "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Remarque annab ülevaate sõjakoledustest ja nende mõjust sõduritele sõdurite endi silme läbi. Samas ei pea ta ise Esimeses maailmasõjas osalenuna oma jutust
Erich Maria Remarque Elutee Erich Maria Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele; sai mitu korda haavata. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore järve äärde Ticino kantonisse Ronco sop
Raamat olmis esmakordselt 1946. aastal ning eesti keeles 1976. 8. „Elusäde“ on pühendatud kirjaniku varalahkunud õele. Romaanis väljendab kirjanik varjatult oma täielikku pettumust, kaotusevalu ning enesesüüdistust juhtunu pärast. Romaan ilmus esmakordselt 1952. aastal. 9. „Aeg antud elada, aeg antud surra“ ilmus esmatrükis 1954. Aastal. Raamat räägib noorest sõdurist, kes saabub tagasi kodulinna ja avastab, et kõik on kadunud. Surm ja meeleheide võtavad maad ent ometi on noormees suuteline säilitama inimlikkuse. 10. „Must Obelisk“ ilmus Remarque’i sulest 1956. aastal ning eesti keeles 1992. aastal. 11. „Taeval ei ole soosikuid“ ilus esmakordselt 1961. aastal ning see räägib üksiku võidusõitja ning surmava haiguse käes kannatava naise üksteiseleidmisest ning armumisest. 12. „Lissaboni öö“ ilmus 1962
sajandi alguses mitmetes maades (Kanada, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu ja mitmed muud), naistele valimisõiguse andmine)). Kindlasti andis naistele iseseisuvust juurde ka I. maailmasõda. Rääkides I. maailmasõjast, siis oli ka paljude kirjanike maailmavaatelise murrangu põhjuseks I. maailmasõda ning viimane pani aluse ka uuele žanrile, nn sõjaromaanile, mida võib nimetada ka sõjavastaseks romaaniks. Pärast I. maailmasõda sündis ka nn kadunud põlvkonna mõiste, mille moodustasid need noored mehed, kes läksid sõtta väga noorena ning kelle kasvatas meheks sõda. Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, me oleme kadunud. Tuntumad kadunud põlvkonna esindajad ongi Hemingway ja Remarque. Kirjanduses katsetati piiride murdmist, poeetikas näiteks vabavärssi, kasutati ka meetodeid, kus ühte raamatut kirjutasid mitmed autorid
Pärast isa surma (mis oli hiljem) sooritas esimese enesetapu katse. Romaani kirjutamise ajal mattis mitu talle kallit inimest. Lõi kogemustele toetudes Septiumus Warren Smithi (Richard) kuju, teistelgi tegelastel prototüüp. Romaan kujunes isiklikuks. Teema- surm. Alateema- depressioon, üksindus, suhted. Süzee- proua Dalloway, 52.a kõrgklassi daam korraldab pidu, 30.a sõjaveteran tapab end, jutt jõuab Pr Dalloway peole. Aeg- kirjeldatakse ühte päeva 5. Kadunud põlvkond (mida tähendas, kes, ühisosa kahel teosel). Kadunud põlvkond- nimetus, mida kasutatakse rühma USA ja Lääne-Euroopa kirjanike kohta, keda pärast I ms ühenda pettumus kaasaja tsivilisatsioonis. Maailmavaadete kujunemist ja loomingut mõjutasid suuresti sõjakogemused. Sõda röövis hingelise tasakaalu. Hinges valitses tühjus- süvendas veelgi majanduslik ja ühiskonna kõlbeline allakäik. Kohanematus- elul puudus mõte
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
verepilastusmotiiv, mis on justkui egoismi sümbol inimene pole võimeline armastama kedagi teist peale iseenda. Kõik väljastpoolt tulevad on võõrad ja tõugatakse eemale, kuid on ka erandeid. Võimetus armastada on üksilduse peamine põhjus. Tegevus toimub XIX sajandi keskpaigast XX sajandi alguseni. Autor mõistab hukka individualismi ja egoismi. "Armastus koolera ajal" (1985) Jorge Luis Borges (1899-1986) Kadunud põlvkonna kirjandus inglise k lost generation `kadunud sugupõlv'. Kadunud sugupõlve kirjandus kujutab laastamistöid, mida I maailmasõda inimhingedes tegi. Enamasti kujutati noori, kelles sõja koledus ja mõttetused olid hävitanud lootused ja usu tulevikku. Nad tulid sõjast tagasi küll elusana, kuid nende hinges valitses surm. Nad ei suuda leida oma kohta elus, elu mõtet. Lahenduseks on enesetapp, teadlik surma otsimine, meeletu elupõletamine, põgenemine ühiskonnast loodusesse. Seda
Kõik kommentaarid