100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristin2001
Õppematerjali autor
Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis, kus ta käib, kõik muutub - Kadri on klassis üks paremad õpilasi ja saab väga häid sõpru. Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles.
Lugemiskontroll Mihkel Kalnapenk 1. Silvia Rannamaa „Kadri” 2. Peategelane Kadri – tagasihoidlik, kehva silmanägemisega, endasse tõmbunud sõbralik ning rahuliku ja tagasihoidliku olemusega laps. Koolis ta palju ei rääkinud ja oli pigem vaikne. Ta on vanaemal abis ja ta oli muidu ka abivalmis. Vanaema oli talle suureks toeks. Koolis ta kannab viletsaid riideid ja ei lõhna hästi. Kadri vanaema - Kardi vanaema on väga heasüdamilk, lahke aga vahel oli ka kuri ja karm. Ta hoolitses Kadri eest nagu ta ema oleks hoolitsenud. Kadri isa. Kadri isa nimi on Ülo Jalakas
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda
Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST
Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
pearõhk sageli illustratsioonidel. lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus. muinasjutt- eepika žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele. muistend- tõestisündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku või sündmustega. Enamasti lisandub faktidele fantaasia. mütoloogia- 1. Ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum. 2. Müüditeadus, müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu, mis teeb järeldusi kultuuri olemuse kohta ja uurib mõttemallide kujunemist. müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid