Kaastekst: pagulaste siht-ja lähteriigid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Õigus taotleda asüüli

panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina. http://www.pagulasabi.ee/sojapogenikud-vajavad-abi Allikas 6. Mart Nutt. Solidaarsus ja pagulasprobleem Seoses Euroopa   Komisjoni plaanitavate   kohustuslike   kvootidega   pagulaste   vastuvõtmisel   on   rõhutud   solidaarsusele Euroopa  Liidu   liikmesriikide   vahelise   vastutuse   jagamisel.   Küsimuse   niisugune   asetus   on  õigustatud  –   kui   me   oleme ühinenud ühte liitu, peame olema ka teineteise suhtes solidaarsed. Ent siinkohal küsimused ei lõpe, vaid algavad. Kas me saame solidaarsusest ühtmoodi aru? Kas me saame nimetada solidaarsuseks ette antud kohustusi, kui […] Allikas 8

Ühiskond

9

pptx

Pagulus

lahkuma keskkonnaseisundi loodus või inimtekkelise halvenemise tõttu või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. 2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit Põgenike arv suureneb pidevalt kliimamuutuste tõttu: loodusvarad vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad. * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste reziimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR)  Pagulus Eestis Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249 varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3),

Ühiskond

46

odt

Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes

organisatsioonid. Neist suurim 1951. aastal loodud Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, mille eesmärgiks on „..., aidata riikidel toime tulla järjest suureneva migratsiooni haldamisega, edendada migratsiooniküsimustest arusaamist, julgustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut läbi migratsiooni, tagada migrantide heaolu ja inimväärikus.” (IOM) Lisaks IOMile tegeleb põgenike ja pagulaste õiguskaitsega ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), mille peaeesmärgiks on jälgida põgenikke puututavate inimõiguste järgimist. Lisaks otsib organisatsioon 6 mooduseid, mille abil saaksid pagulased oma elu normaalses keskkonnas taasalustada, minna mõnda teisse riiki või naasta kodumaale. (Lukosiunaite 2014) 1.3 Hetkeolukord Põgenike arv maailmas kasvab iga päevaga. Kui eelnevalt välja toodud 2014. aasta

Ühiskond

188

ppt

Inimõigused

Inimõigused  Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted  Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3

Inimõigused

4

pdf

Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid

Lk.117 alates II lõigust Inimesed, kes on põgenenud poliitilistel põhjustel ja ületanud riigipiire, saavad sihtriigis paluda rahvusvahelist kaitset. Paljud seda ei tee (näiteks tagasisaatmise kartuses) ja püüavad oma elu korraldada ebaseadusliku immigrandina. Kui inimene ikkagi esitab avalduse kaitse saamiseks, siis saab temast kõigepealt varjupaiga taotleja, ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. 3. Missugused 3 riiki on suurima pagulaste arvuga Ameerikas? Aasias? Euroopas? Ameerikas: USA (42,8 mln)* Kanada (7,2 mln) Argentiina (1,4 mln) Aasias: India (5,4 mln) Pakistan (4,2 mln) Kasahstan (3,1 mln) Euroopas: Venemaa (12,3 mln) Saksamaa (10,8 mln) Suurbritannia (6,4 mln) Suurima immigrantide arvuga riigid: USA – 42,8 mln; Venemaa – 12,3 mln; Saksamaa – 10,8 mln; Saudi Araabia – 7,3 mln Kanada – 7,2 mln Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid

Ühiskonnaõpetus

29

odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ­ ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast

Ühiskond

34

doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�

Ühiskond

48

odt

Teine maailmasõda

TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015  Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünna

Ajalugu

Kommentaarid (0)