Kaasaegsete noorte probleemid. (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Tänapäeva noorte probleemid

Tänapäeva noorte probleemid Tänapäeva noortel on palju probleeme, näiteks alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumide pruukimine, koolivägivald, stress, kodused tülid ja palju muud. Mõn- dasid asju saavad noored ise eirata ja mitte tarbida, kuid teiste asjade suhtes ei ole neil erilist valiku võimalust. Alkoholi tarbimine on praeguseks suhteliselt levinud tegevus noorte seas. Jõlgutak- se kampadega ringi, kus paar seitsmeteist või kaheksateist aastast tüüpi muretsevad noorematele liikmetele alkoholi ning siis minnakse pidutsema ja juuakse ennast täis, millega kaasneb kas siis oksendamine või hommikul ärgates peavalu ja enam ei mäletata, mida eelmine päev tehtud sai. Paljud noored on juba nii suures sõltuvuses, et ilma on juba raske ning tarbitakse neli viis korda nädalas. Klassi-

Ühiskonnaõpetus

76

pdf

Nimetu

väitsid, et vanemad tunnevad huvi koolis toimuva vastu, 17,3% väitsid, et nad saavad õpetajatega oma muredest rääkida. Sellet võib järeldada, et pea pooltel juhtudel on õpilastel isik, kelle poole muredega pöörduda. 26,4% väitsid, et nad on kergesti ärrituvad, 18,8% väitsid, et kool on nende jaoks koht, kuhu nad lähevad negatiivsete emotsioonidega, 17% vastasid, et mitte miski ei valmista neile rõõmu ning 9,6% tunnistasid, et nad mõtlevad surmast. Need on autori arvates tõsised probleemid, millega tuleks tegeleda. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 10. Joonis nr 10. Erinevate väidetega nõustumine 21 Küsimusele ’’ Kuidas hindad oma koolistressiga toimetulekut?’’ said õpilased vastata 6 palli süsteemis, kus 1 tähendas ’’Ei oska toime tulla’’ ja 6 tähendas ’’Oskan suurepäraselt toime tulla’’. 29,2% vastanutest hindasid oma koolistressiga toimetulekut 5 ja 6 palli

Psühholoogia

9

docx

Koolistress

on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad.

Psühholoogia

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

välja minna? Lastel võib olla ebameeldiv oma vanematega kiusamisest rääkida, tihti ilmnevad aga ohumärgid tükk aega varem, kui laps ise kiusamisest kodus rääkima hakkab. (Lasteombudsman, 2014) Hoidke kooli ja õpetajaga sidet. Kui teile tundub, et teie laps on koolikiusamise ohver, rääkige õpetajatega. Paluge, et nad hoiaksid õpilaste omavahelistel suhetel silma peal. Leppige kokku nii õpetajate kui teiste lastevanematega, et probleemide korral asutaks kohe lahendust otsima. (Lasteombudsman, 2014) 19 8. Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse? Kui näed kõrvalt kiusamist, siis pea meeles ­ ­ nii kiusataval kui kiusajal on küllaltki keeruline ise toimuvat lõpetada. Tea, et kiusamine ei ole mingil juhul lubatud, ükskõik, mida kiusaja oma tegevuse õigustamiseks ütleb! Kiusamine saab toimuda ainult siis, kui

Ühiskond

15

docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja

Sotsiaaltöö

5

docx

Üheksandikud

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja

Alternatiivpedagoogika

16

doc

Koolivägivald

6 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu? Õpetaja Heli Paju on kirjutanud 2003.aastal artikli avaldades arvamust: ,,Kas koolivägivald on kuritegu?" ( vaata lisad 3 ). Sellel põhineb see artikkel siin. Koolivägivald on Eestis laialt levinud probleem. Algklassides ja lõpuklassides ei ole asi niivõrd hull kui põhikoolis, kus muutuvad teod väga alatuks. Põhjuseid on väga palju, kuid osad neist on kindlasti : hormoonid teatud vanuses, kodused probleemid, tähelepanuvajadus ja ennast kehtestama panemise soov. On olemas nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Enamus inimesi on neist mõlemaga kokku puutunud, kas kõrvalt vaadates või ise ohver olles. Koolivägivalda salatakse ka tihti maha. On juhtumeid kus kiusajaks võib osutuda õpetaja. Ühes Eesti koolis lõi õpetaja õpilase peaga vastu seina ja siis tiris karvupidi teise klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine. Kui õpetaja ei suuda ilma

Eesti keel

16

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Pereprobleemid Sageli kasvavad mureõpilased üksikvanemaga peres. Vaid pooled lapsed elavad koos oma isaga ja 81 protsenti koos oma emaga. Kahel kolmandikul on kodudes peretülid, 42 protsendi laste kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda lapse isal on lapse jaoks alati aega. Õpilased ise peavad oma suurimaks probleemiks õppimisraskusi ja halbu hindeid (68 protsenti). Oluliste probleemide hulka liigituvad õpilaste hinnangul suhteprobleemid, milleks on konfliktsed suhted õpetajatega, teiste pereliikmetega, klassikaaslastega. Ka vanemate omavahelised konfliktid kuuluvad sellesse probleemide rühma. Õpilased ise ei oska sageli ennast riskirühmaks pidada - kui tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil õpi- ja käitumisraskustega noorel, siis õpilastest tunneb koolist väljakukkumise ohtu 44 protsenti. Põhilisteks komistuskivideks, kust

Sotsiaalpedagoogika

Kommentaarid (2)