Kaasaegsed luuletajad (6)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

docx

,,Meie paremas maailmas" Elo Viiding uurimustöö

Koostaja: Meie paremas maailmas Elo Viiding Uurimustöö Tartu 2015 Sisukord 1 Elo Viidingu elu....................................................................................................... 3 Looming.................................................................................................................. 4 Teemad................................................................................................................... 5 Kujundid................................................................................................................. 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis viiulit. Aastatel 1992-1994 õppis ta tallinna 1.

Kirjandus

7

doc

Mitmekülgsed üheksakümnendad (luule, Contra, Kivirähk)

Mitmekülgsed üheksakümnendad A Eesti luule 1990. aastatel 1. Kes eesti kirjanikest siirdusid 1990. aastatel poliitikasse? Millega nad tegelesid, mis ametikohtadel töötasid, kui kaua jne? Rummo ­ ,,Vanemuise" dramaturg (1965), sõjaväeteenistus Kaliningradis (1965-1966), kutseline kirjanik (1966-67), Tallinna Riikliku Draamateatri kirjandusosakonna toimetaja (1977-88), Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister (1992- 94), Reformierakonna liige alates 1994, Riigikogu liige alates 1995, ajalehe ,,Kultuurimaa" peatoimetaja (1997) 2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel ­ Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,,Eesti mõttelugeja" peatoimetaja,

Kirjandus

13

doc

Referaat: Juhan Viiding

Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972.aastal. Samal aastal asus Draamateatrisse tööle näitlejana. Ta on öelnud, et tundis lapsest saati vajadust esineda ning aegajalt on see soov teda pannud ebameeldivatesse olukordadesse. J.Viidingu tütar Elo Viiding (pseudonüümiga Elo Vee) tegeleb isa jälgedes luuletamisega. 21. veebruaril 1995. aastal ei suutnud Viiding enam elada ning sooritas enesetapu. Tema surmale reageerisid mitmed luuletajad, näiteks Välis-Eesti Poetess Urve Karuks. Ta on maetud Tallinnasse Metsakalmistule. 4 Looming Juhan Viiding hakkas luuletama 1965. aastal. Tema loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed. Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Viidingu luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne.

Kirjandus

7

doc

Kristiina Ehin - Luulereferaat

Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008  Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga.  Luuletaja looming Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992­1999" (Tallinn 2000) "Simunapäev"

Kirjandus

26

doc

Postmodernism Contra luules

Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman  Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................

Eesti keel

23

doc

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................

Eesti keel

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu

19

doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

paranoiline, obsessiivne, hüsteeriline, fetisistlik miip (Barthes' jaotus). 1. Tiit Hennoste. Kaanon. Kaanan. - Vikerkaar 1997, nr 12, lk 59-70. 2. Hasso Krull. Kirjandus Eestis 1990-1995. - Vikerkaar 1996, nr 3, lk 62-68 3. Hasso Krull. Väikese kirjanduse määratlus. - Rmt: Katkestuse kultuur. Tallinn 1996, lk 83-97. 4. Kajar Pruul. Etnosümbolism ja etnofuturism. Teese revolutsiooniaegsest kirjandusest. - Vikerkaar 1995, nr 12, lk 58-62. 5. Kajar Pruul. Vana sajandi uued luuletajad. - Rmt. Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu luuletajaid. Tartu, 2000, lk 175-207. 6. Mart Velsker. Varemed, tasandikud, püramiidid. Uidang eesti nüüdisluules. Vikerkaar 1996, nr 3, lk 50-62 7. Piret Viires. Ääremärkusi eesti nooremale luulele. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 12, lk 705-712. 8. Tekstid etnofuturismi kohta: (P. Viires, K. Pruul, A. Heinapuu, K. Sallamaa): http://www.suri.ee/etnofutu/texts/index.html 9. Mõttevahetus: 1990-ndad eesti kirjanduses. - - Looming 1999, nr

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (6)